Estonia vrakile kehtib hauarahu. Selle juurde ei tohi sukelduda eestlased, rootslased ega soomlased. Kõik ülejäänud rahvad tohivad, kuigi see ei ole muidugi eetiline. Nii panid kolm riiki paika üsna pea pärast reisilaeva uppumist. Kuus aastat hiljem kutsus Saksa ajakirjanik Jutta Rabe kokku sukeldumismeeskonna – teda aitas 72-aastane Ameerika ärimees Gregg Bemis –, et vraki juurde sukelduda. Laeva meeskond ei sisenenud, tiirutas vaid väljas, et näha, kas laeval on plahvatus- või kiirgusjälgi.
Rootsi valitsus keelas seepeale Rabel vraki juurde naasmast ning ähvardas naist, kes kirjutas Estonia teemal ka raamatu, milles ta kahtlustab, et kolme riigi valitsused üritavad tõde kinni mätsida, kohtusse kaevata, kui ta vraki juurde tagasi üritab laskuda.
Bemis ja Rabe on peale uurijate ainsad, kelle kohta on teada, et nad on vraki juures käinud. Nemad olid viisakad, laeva ei sisenenud ja nende soov oli selgitada välja tõde. Aga kui palju on neid, kelle kohta ei tea me midagi?
Kui Ida-Ukrainas kukkus alla Malaisia lennuk, ilmusid šokeerivad fotod õnnetuspaika esimesena jõudnud separatistidest, kes hukkunute asjades sobrasid. Eriti sööbis mällu foto sõjaväerõivas mehest, kelle ühes käes oli koni ja relv ning teises pehme ahvikujuline mänguasi. See tundus nii suure pühaduseteotusena, et Hollandi ministrid teatasid: lennuki hukkumispaika tuleb valvama saata sajad – siiski relvastamata – Hollandi sõdurid!
Lõpuks seda siiski ei tehtud, aga see on üks näide valitsuse reaktsioonist, kui selgub, et ühe riigi tragöödia on teise jaoks sama hirmus kui hommikul vara ärkamine.
Meremuuseumi allveearheoloogia teadur Vello Mäss ütles Postimehele eelmisel nädalal, et vraki juures ei saa käia, sest Soome rannavalve valvab seda radarite abil. Nad saadaksid rannavalve sinna kohe kontrollima, kui mingit liikumist märkaksid. Sama vestluse käigus ütles ta ka, et Estonia vrakil on veel varandust. Ohoo. Kui hea uudis! Nüüdsest võib rahakoti vabalt vedelema jätta. Kõik ju teavad, et varastada ei tohi. Küll see ettekandja märkab, kui mingi liikumine toimub.
Sukeldumiskoolitaja Tago Moldau sõnul on talle isiklikult öeldud – ta palus avalikult mitte kirjutada, mis riigi inimesed, aga ütleme, et need olid naaberriigi kodanikud –, et nad on vraki juures käinud. Eestis on umbes 15–20 inimest, kes suudaksid 70 meetri sügavusele sukelduda, laeva siseneda ja sealt midagi ka üles tuua. Kujutage ette, kui palju neid teistes riikides siis veel võiks olla!
Tegelikult ei ole isegi Moldau kinnitust vaja. Tõestus on igaühe silme all. Tasub vaid toksida Youtube’i märksõnad «Estonia sinking» («Estonia uppumine»). Seal elab meie riigi nimeline laev hoopis teist elu, samal ajal kui me süütame küünlad, mälestame ja selle peale isegi ei tule, et maailmas on veel rahvuseid peale eestlaste, soomlaste ja rootslaste.
Nende jaoks on Estonia üks Euroopa versioon Titanicust.
Teate küll, see film, mida kõik vaatamas käivad.