Jaanus Karilaid: ERJK vajab põhjalikku diagnoosi

Jaanus Karilaid Foto: Eduard Laur

Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni keskerakondlasest liikme Jaanus Karilaiu sõnul hakkab komisjoni tööfilosoofia järjest rohkem meenutama ususõdasid, kus protestandid ja katoliiklased jalutasid igaüks oma tõega ringi ning ühisest elamise võimalusest aina kaugeneti.

Kohalike omavalitsuste kontrollimine on tervitatav, aga see muutub küsitavaks, kui komisjoni tahe on nii puudulik kontrollimaks sama hoolikalt ministeeriumeid juhtivaid poliitikuid. Kas ministrite ebaotstarbekad enesereklaamid pole erakonna kulude varjatud peitmine? Kas maavanemate paika panemine sisuliselt erakonna esimeeste ja peasekretäride poolt pole riigiõiguse mõnitamine ja dopingu tarvitamine Riigikogu valimistel parema tulemuse saamiseks? Neid küsimusi on poliitiliselt motiveeritud kolleegid erakondade rahastamise järelevalve komisjonis koos ametnikuga üritanud järjekindlalt endast eemale lükata. Ma ootaksin siin suuremat riigimehelikkust.

Minu kolleeg Kert Karus eksib piinlikult palju oma loogikas erakondade järelvalve rahastamise komisjoni tänast positsiooni kaitstes. Kahju, et ENSV võimuleksika on  tänapäeva veel edasi kandunud. 21. sajandil öelda, et avalikkus EI TOHI teada, kuidas ERJK juhitakse, see näitab kas suurusehullust või parteipoliitilise tagatoa ülbust. See, et ERJK-i mõni liige soovib looritada komisjoni salapäraga, see on üdini ebademokraatlik, maksumaksja raha raiskamine ja demokraatia põhimõtete moonutamine ( arusaadavus, läbipaistvus, tsiviilkontroll). Nõuda teistelt avatust ja olla ise pimedusega kaetud, see ei jäta usaldusväärset muljet. ERJK moondumine tavaliseks poliitiliseks malakaks oleks tavaline poliitilise kähmluse tasand, mis erakondlikku mitte avalikku huvi. Poliitika ja rahamaailma seosed vajavad süsteemsemat ja jõulisemat läbivalgustatust. Erakondade rahade järelvalvet on kindlasti vaja, aga see ei tohi laskuda ainult ühe erakonna klaperjahiks, vaid hammustada tuleb teravalt kõiki poliitilisi jõude, kes eksivad hea tava ja seaduse mõtte vastu. Alustada võiksime aga sellest, et ERJKi juhiks kas valimiskomisjoni või riigikontrolli esindaja, äärmiselt vale, et seda teeb täna ühe erakonna esindus. Enne Riigikogu valimisi võime vaid aimata vastava retoorika suunda ja maitset. Rahvas usaldab täna Riigikontrolli ja oleks tark see usaldus rakendada rahastamise järelvalve tugevdamiseks. Praegu jätab ERJK vale mulje, et kogu võim on koondunud Tallinna. See muudab mujal toimetava võimu veelgi ebamõistlikumaks. Malemängu terminoloogias on  see rumal käik, sest see mütologiseerib Savisaart ja toob viimasele ainult plusse. Komisjoni eesmärk pole aga Savisaarele poliitilisi plusse tuua, vaid valvata sisuliselt, süsteemselt, terviklikult ja läbipaistvalt erakondade rahastust.