Heiki Lindpere: mis kaitseb Leedu kalureid Venemaal?

, TLÜ Õigusakadeemia lektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heiki Lindpere
Heiki Lindpere Foto: Postimees.ee

Venemaa võimud pidasid kinni Leedu kalalaeva Juros Vilkas, mis eskorditi Murmanski sadamasse. Arvatavasti kohtunik arestib laeva ja ees ootab pikk kohtumenetlus, kus peaasjalikult vaieldakse laeva sõidupiirkonna üle. Laevapere koosneb 28 kalurist, kellest kolm on Leedu kodanikud, laeva trümmides olevat 15 tonni krabi. Leedu konsul olevat sõitnud esmaspäeval Murmanskisse asju klaarima. Venemaa on esitanud Leedule diplomaatilise noodi kalalaeva kinnipidamise kohta, mis oli nende kohus.

Rahvusvaheline mereõigus on seepärast eriline, et arvestades merealade kaasaegset jaotust ja erinevat õigusrežiimi nendes, on nii meresõitjate kui ka lipuriigi või rannikuriigi õiguste ja kohustuste kindlaks määramisel olulise tähtsusega asjaolu, kas ja millises merealas õigusrikkumises süüdistatav laev viibis ja millega tegeles. Külgnedes territoriaalmerega on Venemaa kehtestanud kuni 200 meremiili ulatuses alates lähtejoontest eksklusiivse majandusvööndi, kus omab suveräänseid õigusi kõikidele selle elus ja eluta loodusvaradele, mistõttu ka kalapüügiga võib välismaa laev tegeleda ainult Venemaa loal. Ka pelgalt läbisõit sellest majandusvööndist nõuab kalalaeva kaptenilt rannikuriigi asjaomastele võimudele teatamist, millal sisenetakse ja millal väljutakse majandusvööndist, koos koordinaatidega ning kuipalju tonne kalu või krabisid on laeva pardal. Vastasel juhul on kerged tulema süüdistused ilma loata kalapüügis rannikuriigi poolt.

1982. a ÜRO mereõiguse konventsioonis on mõeldud selliste süüdistuste ja võimu kuritarvitamiste peale, mis pikaleveniva kohtupidamise ning laeva ja laevapere kinnipidamise korral kahjustavad laevaomaniku majanduslikke huve ja põhjustavad laevaperele ka moraalseid kannatusi. Laeva lipuriigile on artikkel 292 lõike 2 alusel antud õigus nõuda Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult Hamburgis otsust laeva ja laevapere kohese vabastamise kohta koos mõistliku tagatise määramisega kinnipidava riigi kohtus menetletava tsiviilasja võimalike sanktsioonide täitmiseks. Seda muidugi juhul, kui kümne päeva jooksul alates kinnipidamisest ei leia riigid kokkulepet tagatise suuruse ja kohese vabastamise osas. Muidugi võetakse tagatise määramisel arvesse nii laeva, krabi (kiiresti rikneva kaubana kuulub kohesele müümisele) kui ka võimalike rahatrahvide suurust.

Kohtu määratud tagatise üleandmisel kinnipidavale riigile peab viimane viivitamatult vabastama nii laeva kui ka meremehed/kalurid.

Oluline on siinjuures olla teadlik, et selline õigus tuleneb otseselt mereõiguse konventsiooni artiklist 73 lõige 2 ning peale selle eksisteerivad nn kaluri privileegid: majandusvööndis loata kala või krabi püügi eest pole lubatud kohaldada välismaa laevapere liikmetele vangistust ega mingit muud kehalist karistust, neid võib karistada ainult rahatrahviga. Minu arvates kuulub tagatisraha või garantiikirja üleandmisega ka laev vabastamisele (see on kinnipidava riigi poolt konventsiooniga võetud rahvusvaheline kohustus), vaatamata sellele, et kinnipidava riigi kohus võiks määrata laeva kui kuriteo sooritamise vahendi konfiskeerimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles