/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
/nginx/o/2013/12/13/2690986t1ha518.jpg)
Artiklid peatsest tõenäolisest Ebola-kriisist ilmusid juba aprillis. Esialgsed ohvrite arvud jäid pealkirjadesse pandult kolmekohaliseks, kuid kriisi ulatus kasvas ruttu.
Rivo Veski: ebolast teadlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juulis saabusid esimesed teated Ebola-haigeid ravinud arstide nakatumisest ning augustis avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) muret viiruse kiire leviku pärast. Kui augusti esimeste päevade seisuga oli haiguse tõttu surnuid teadaolevalt veidi alla tuhande, siis praegu läheneb ohvrite arv 3000 piirile.
Telefonivestlus ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimise ja hindamise meeskonna (UNDAC) liikmena Eestist Libeeria pealinna Monroviasse sõitnud infektsioonihaiguste arsti Argo Partsiga lõi silme ette pildi tohutust kaosest, kus valitseb hirm, teadmatus, viha, äng ja võib-olla ka lootusetus.
Partsi sõnul raskendab Ebola viiruse tõkestamist asjaolu, et Aafrika inimesed häbenevad haigust ning varjuvad haigestudes oma koju. Juhtumit hoitakse peres ka naabrite eest varjul, sest häbi ja hirm naabritega tüllimineku ees on suur.
Kuid ka need, kes abi otsivad, on hädas, sest kogu esmatasandi arstiabi on kokku varisenud ja haiglad vaevlevad suures personalipuuduses. Ka ravimeid pole piisavalt, mistõttu jäävad paljud haiged n-ö värava taha. Inimlikul tasandil mõeldakse vaid endale – tänaval verd oksendavast inimesest kõnnitakse kaarega mööda ega mõeldagi abi andmisele.
Väiksemates linnades, kus krematooriume pole, tassitakse surnud ööpimeduses tänavale. Partsi sõnul levib Ebola viirus laibalt veel mitu päeva ning kohalike matmistavade tõttu (laipa pestakse ja talle antakse suud) on see lihtne edasi kanduma.
Parts ütles ilustamata, et inimesed surevad Ebolasse nagu kärbsed. Kui varem tundus epideemia meist kaugena, oli «midagi, mis meid ei ohusta», siis praegu pole see enam sugugi kindel, tuletades meelde, kui väikseks maailm tegelikult on muutunud. Ka Partsi sõnul ei välista ta viiruse jõudmist Euroopasse ning Eestisse, kuna seda soodustab tihe lennuliiklus.
Meeskond, mille koosseisus Parts Libeerias Ebola viiruse levikut tõkestab, on pikkade rahvusvaheliste missioonide kogemustega, töötades hoolikalt kontrollitud keskkonnas. Kõik liikmed on vaktsineeritud, kasutavad igal pool liikudes desinfektante ning nende tervist kontrollitakse pidevalt. Muuseas, viiruspuhangu riikide lennujaamades kontrollitakse inimeste kehatemperatuuri – palaviku korral on tõenäoline, et lennukile neid ei lasta.
Eestis on praegu gripihooaeg, Ebola esmased sümptomid sarnanevad samuti gripiga. Seetõttu on oluline mõista, et meil siin paanikaks põhjust pole ja loodetavasti lähiajal ka ei tule. Iga inimene, kes varem kaugel Aafrikas möllanud viirusest kirjutatud artiklitelt silmad pööras, peaks end siiski põhjalikumalt kurssi viima, millega on tegu. Teadlikkus on alati parem kui pea liiva alla peitmine.