Kui keegi veel ei tea, siis Omniva on Eesti Posti uus nimi. Ilmselgelt on siin eesliite kaudu seos terminiga «omnipotentne» (kõikvõimas, kõikesuutev). Uue nimega viitab Eesti Post oma tegevusareaali laienemisele, näiteks traditsioonilistelt teenustelt e-teenustele.
Ometi ei ole Omniva kõikesuutev: praktika näitab, et Omniva ei suuda jätkusuutlikult ühtaegu toota kasumit ja hoida avatuna muutmatul kujul traditsioonilisi teenuseid, postivedu ja perioodika kojukannet. Niisugusesse kahvlisse on ettevõtte asetanud omanik ehk Eesti riik. 2013. aastal maksis Omniva oma kodulehe andmeil riigile dividende 400 000 eurot ning kavatseb tänavu maksta 560 000 eurot. Dividende on võimalik maksta vaid siis, kui ettevõte on kasumlik. Kasumlikkust vähendavad mõned traditsioonilised teenused, mille osutamist nõuab postiseadus – kirjade vedu, aga ka perioodika kojukanne maapiirkondades.
Postiseaduse paragrahv 37 ütleb selgesõnaliselt, et universaalpostiteenuse osutaja (kelleks on praegu Omniva) peab tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumil. Selleks peab Omniva hoidma käigus suurt postitöötajate võrku ajal, mil tavakirjade saatmine on aasta-aastalt vähenenud. Tänavu esimeses kvartalis vähenes tavakirjade saatmine mullu sama ajaga võrreldes 22 protsenti.
Niisuguses olukorras on mõistetav Omniva soov täita seaduse mõistes miinimumi ning võtta kulude katteks sealt, kust on vähegi võimalik võtta. Tänavu pöördus Omniva Eesti Ajalehtede Liidu poole ettepanekuga tõsta kandeteenuse hindu 6,3 protsenti. Läbirääkimiste käigus on see vähenenud 4,2 protsendini, mis võiks olla isegi vastuvõetav – saame aru, et Omniva tahab maksta töötajatele enamat kui nigelat palka. Kahjuks on selle ettepanekuga kaasnenud omamoodi Trooja hobune: laupäevase kojukande eraldi hinnastamine, millega me nõustuda ei saa; samuti hommikuse kojukande hinnastamise leppest väljajätmine.
Omniva motiiv küsida laupäevase kojukande eest rohkem raha on ilmselt seotud postiseadusega, mis ei kohusta neid töötama laupäeviti ja pühapäeviti. Kui pühapäevane puhkamissoov on igati kristlik, siis laupäev on päev, mil inimesed tahavad lehti lugeda. Jälgides Põhjamaade trende, muutub laupäev üha tähtsamaks: sellel päeval ilmuvad kõige paksemad ja sisukamad lehed. Hiljaaegu oli Soomes suur pahandus Itellaga (kes muide muudab oma nime tagasi Postiks), kes tõi inimestele laupäevased lehed koju kätte esmaspäeval. Mida teha aga Helsingin Sanomate laupäevase numbriga töönädala alguses? Eesti ajalehtede jaoks on nende kojukanne muutunud aasta-aastalt üha kallimaks, eriti valus on hinnatõus olnud väikestele maakonnalehtedele, keda ründavad teisest küljest munitsipaallehed ja otsepost. Osaliselt on selle hinnatõusu maksnud kinni lugeja, osaliselt on väljaandjad püüdnud leida teisi katteallikaid. Me ei saa nõustuda Omniva uue hinnatõusuga, kuna me ei ole näinud kuluarvutusi ning meil ei ole lõpuni selge, milles me Omnivaga kokku lepiksime, kuna laualolevale protsendile lisanduksid veel täiendavad, osaliselt ebamäärase suurusega kulud.
Lõpetuseks. Postiseaduse järgi on peroodilise väljaande edastamine postiteenus (§ 4, lg 5, p 6). Perioodilise väljaande saajale kättetoimetamine tuleb tagada kuuel päeval nädalas üks kord päevas (§ 36, lg 2). … universaalse postiteenuse osutaja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalse postiteenuse osutamine lühikeses ja pikas perspektiivis kuluefektiivselt, konkurentsi kahjustamata ning taskukohase tasu eest (§ 6, lg 4).