Alex Salmond.

FOTO: Andrus Peegel

Tulihingeline iseseisvuse toetaja Alex Salmond lubas Suurbritannia ühtsuse toetajate võidu tõttu Šotimaa esimese ministri ametikohalt tagasi astuda.

Šotimaa iseseisvuskampaania juht Alex Salmond teatas pärast ühtsuse toetajate võitu, et astub tagasi nii Šotimaa esimese ministri kui Šotimaa rahvuserakonna (SNP) juhi kohalt. «Minu aeg juhina on peaaegu läbi, ent Šotimaa jaoks kõik jätkub ja unistus ei sure kunagi,» sõnas ta ja kinnitas, et Šotimaa valitsusjuhiks olemine jääb tema elu suurimaks privileegiks.

Salmondi kõige tõenäolisem mantlipärija on erakonna ja parlamendi asejuht Nicola Sturgeon, ehkki ta kinnitas, et sobivaid kandidaate on mitmeid. Senised ametid paneb Salmond maha novembris partei suurkogu järel.

Esimest korda pöördus Salmond eile rahva poole varahommikul, pisut pärast kella kuut, kui oli selge, et viimased valimisringkonnad «ei»-häälte ülekaalu enam ei muuda. Selleks hetkeks oli valatud juba palju pisaraid ja Salmond paistis selgelt lööduna, ent kinnitas, et lepib rahva tahtega ning kutsub kõiki iseseisvust soovinuid samuti üles sellega leppima. Ühtlasi rõhutas ta, et referendum oli üks suur demokraatia võit – 85 protsendi hääleõiguslike elanike osalus näitas, et rahvale läheb riigis toimuv vägagi korda.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi Salmond osalema häältelugemisel oma kodus Aberdeenshire’i ringkonnas, ent loobus sellest – samm, mis paistab näitavat, et Šotimaa rahvuspartei juht tahtis raskel hetkel võimalikult vähe avalikkuses olla. Oma kõne pidas ta erakonnakaaslaste ees, kellest paljudega koos on ta poliitikas osalenud juba mitmeid aastakümneid.

Tegelikult huvitas noort Salmondit esialgu kõige rohkem  jalgpall, aga ilmselt sundis astma valima poliitikat ja golfi. 59-aastane Salmond on pärit töölisperest, kus huvituti ajaloost ja poliitikast. Sarnaselt isaga oli ta esmalt seotud leiboristidega, hiljem, St Andrewsi ülikoolis õppides astus aga ametlikult Šotimaa rahvuspartei liikmeks.

1991. aastal rääkis Salmond, et tegi seda, sest tema toonane kaaslanna teatas keset tulist tüli: «Kui sa nii arvad, siis mine ühine pagana SNPga!» Ja seda ta tegi ning sai toona mitte kuigi populaarse partei liikmeks.

Pärast ülikooli sooritas Salmond tsiviilteenistuja eksami ja asus teenima Šotimaad põllumajanduse ja kalanduse alal. Tööl kohtas ta ka oma naist, temast 17 aastat vanemat Moirat, kellega nad on siiani abielus.

Mõningate mehe tegemisi jälginud inimeste sõnul võib ka see, et paaril pole lapsi, tõugata Salmondit tegema kõike selleks, et temast jääks maha midagi püsivat. Igal juhul töötas Salmond peagi juba Šotimaa kuninglikus pangas ja ta on rääkinud, et just seal purunes tema jaoks üks müüt – müüt, et Šotimaa on väike, vaene ja võimetu – ning ta otsustas tõestada vastupidist.

Parlamendiliikmeks valiti Salmond esimest korda 1987. aastal ja parteijuhiks 1990. aastal. Väikese kõrvalepõikega 2000. aastate alguses, mil ta taandus positsioonilt neljaks aastaks, on mees parteid juhtinud siiani ning suutnud mitte ainult tõsta erakonna populaarsust ja tõusta 2007. aastal Šotimaa valitsusjuhiks, vaid võidelda 2012. aastal Briti peaministrilt David Cameronilt välja ka loa korraldada iseseisvusreferendum.

Õigupoolest on palju neid, kes arvavad, et Salmond ei olekski referendumit nii ruttu tahtnud, vaid eelistanud kõigepealt Šotimaale suurema otsustusõiguse andmist, mis võimaldanuks kogu süsteemi paremini täiesti iseseisvalt toimimiseks ette valmistada.

Ka tahtnuks Salmond esialgu, et referendumil ei küsitaks mitte «Kas Šotimaast peaks saama iseseisev riik?», millele saab vastata kas «ei» või «jah», vaid lisataks kolmaski võimalus – suurema võimu andmine Šotimaa parlamendile. Sedagi peeti märgiks, et isegi Salmond kahtleb «jah»-vastuse saamises.

Igal juhul näitasid iseseisvuse pooldajad, et neid võib olla palju rohkem, kui Westminister ette kujutada oskab.

Ning lõppude lõpuks ei öelnud Salmond eile hommikul, et iseseisvuspüüdlustest loobutakse. Ta tunnistas vaid, et Šotimaa ei ole praegu veel sealmaal, kus suurem osa rahvast hääletaks iseseisvuse poolt.

Uus võimalus ei tule ilmselt siiski Salmondi golfipartneri, 84-aastase Sir Sean Connery eluajal, kuigi too seda väga lootis ja uskus, ent vähem kui kümne protsendi suuruseks kahandatud vahe näitab esialgu vähemalt seda, et Westminister ilmselt ei saa sel korral taganeda Šotimaale suurema otsustusõiguse andmisest. Kui konservatiivid seda ka nõuavad, võib tulemuseks olla väga tugev pahameel ning Šotimaal võiks alata Ühendkuningriigist eraldumise järgmine vaatus, seda ilmselt siis juba uue juhiga.