Lauri Beekmann

FOTO: Erakogu

Liberaalse alkoholipoliitika põhjuseks on seisukoht, et enamik inimesi on mõõdukad alkoholitarvitajad. Ent kes on see vastutustundlik alkoholitarvitaja? Kergem näib olevat määratleda nn riskirühmad, kes peaksid alkoholist hoiduma.


Kõigepealt alaealised, kes seaduse järgi ei tohigi alkoholi juua. Statistikaameti andmetel oli meil 247 000 alaealist. Alaealiste alkoholitarvitamine on paraku üldteada fakt. Euroopa Liidu alkoholistrateegia kohaselt on 15–29-aastaste vanuserühmas umbes veerand meeste surmadest seotud alkoholiga.

Samas on alaealiste alkoholitarvitamine oluline kasumiallikas alkoholitööstusele. Columbia Ülikooli raporti järgi toob alaealiste joomine USAs sisse umbes 23 miljardit dollarit ehk 17,5 protsenti kogu alkoholile kulutatud rahast. Eestis samasugust uurimust pole, kuid arvata võib, et paralleelid on üsna loogilised.

Raseduse ajal ei ole olemas lootele ohutut alkoholikogust. Alkoinfo.ee kirjutab: «Ka väike alkoholikogus imendub läbi platsenta loote vereringesse. Rasedad naised ja naised, kes soovivad rasestuda, peaksid kindlasti alkoholist loobuma.» Igal aastal sünnib Eestis umbes 16 000 last. Rasestuda soovijad on neile veel lisaks, mis teeb selle arvu suuremaks.

USAs, kus fetaalset alkoholisündroomi on järjepidevalt uuritud, on mindud veelgi kaugemale – kõiki fertiilses eas naisi kutsutakse üles alkoholi suhtes ettevaatlikud olema. 2005. aastal avaldati riiklikud juhtnöörid alkoholi ja raseduse küsimuses, mis sisaldasid ka järgnevat punkti: «Arvestades, et pea pooled sündidest USAs on planeerimata, peaksid lapsekandmise eas naised konsulteerima oma arstiga ning astuma vajalikud sammud, et vähendada võimalust, et veel sündimata laps puutuks kokku alkoholiga.»

Võttes taas abiks statistikaameti andmed, leidsin, et Eestis elab 256 166 naist vanuses 16–42 (suhteliselt meelevaldselt valitud vanuserühm). Eeldusel, et naised selles vanuserühmas elavad aktiivset seksuaalelu, ei saa me ka nende puhul rääkida riskivabast ja vastutustundlikust alkoholi tarvitamisest. Lapse tervise huvides peaks ka imetav ema (umbes 15 000 naist) alkoholist täielikult hoiduma.

Alkohol võib koos ravimitega põhjustada haiguse süvenemise, vigastuse või ka surma. USAs on leitud, et alkoholi ja ravimite koosmõju põhjustab vähemalt veerandi hospitaliseerimise juhtudest. Raske on hinnata, kui paljud inimesed Eestis kasutavad ravimeid, mis välistaks alkoholi tarvitamise, kuid näiteks 2006. aastal väljastati Eestis 22,7 miljonit ravimipakendit. Kindlasti on ravimite tarvitajate seas hulk inimesi, kes ei ole teadlikud, et ka nemad kuuluvad riskirühma, kelle puhul alkohol on terviseohtu suurendav faktor.

Psühholoog Voldemar Kolga kirjutas hiljuti depressioonist ning viitas psühhiaater Pille Vaarmanni sõnadele, et Eestis põeb depressiooni iga üheksas inimene ehk umbes 100 000 inimest. Alkohol on depressant, seega on depressioonis olevale inimesele alkohol selgelt vastunäidustatud.

Alkohol on sõltuvusaine ja see tähendab riski alati ja kõigi puhul.  «Encyclopedia Britannica» andmetel on kuni viiendik inimestest mingil eluperioodil alkoholisõltuvuses. Eesti kontekstis räägime seega vähemalt 260 000 inimesest. 

Siia nimekirja peab seadma ka erinevad olukorrad, nagu liiklus, töö ja lastega pered. Igasugune alkoholitarvitamine laste juuresolekul suurendab võimalust, et lapsed hakkavad ka ise varakult jooma. 2005. aastal tegid Dartmouthi meditsiinikolledži uurijad eksperimendi kahe- kuni kuueaastaste lastega, viies nad «ostureisile» ja pannes kirja laste valitud kaubad.

Vähemalt kord kuus alkohoolseid jooke tarbivate vanemate järeltulijad panid ostukorvi alkohoolseid jooke eakaaslastest kolm korda sagedamini.

Kui palju on veel neid inimesi, kelle alkoholitarvitamine häirib teisi ning toob kaasa korra- ja seaduserikkumisi? Norras tehtud uurimuse põhjal vigastavad joobes inimesed iga alkoholist põhjustatud surma kohta pooltsadat inimest ja ahistavad 1500 inimest. Eestis tähendab see siis umbes 200 000 alkoholiga seotud füüsilise vigastamise juhtu ning kolme miljonit ahistamise ja häirimise juhtu aastas.

Muidugi usun, et kuskil on ka see inimene, kes tarbib alkoholi täiesti vastutustundlikult, kuid ühiskonna enamus ei koosne nendest ja liberaalne alkoholipoliitika pole seega õigustatud.