Online-väitlus: Kas Šotimaal oleks parem jääda Ühendkuningriiki?

Online-väitlus: Abdul Turay vs Eesti Väitlusselts Els Heile ja Edgar Oganesjan Foto: Pm

Šotimaal oleks parem jääda Ühendkuningriigi osaks, leiab tänases online-väitluses endine Briti ajakirjanik, nüüdne Tallinna linnavolinik Abdul Turay. Eesti Väitlusseltsi meeskond koosseisus Els Heile ja Edgar Oganesjan kaitseb vastupidist seisukohta.

Lugege mõlema poole avakõnet ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!

Väitlus toimub inglise keeles ning tõlgitakse jooksvalt eesti keelde (tõlge: Ivo Visak ja Diana Oidingu). Ingliskeelsena saab väitlust lugeda siit.

ABDUL TURAY AVAKÕNE

Jäägem kokku, koos on parem

Me armastame Šotimaad ning tahame, et ta jääks meie rahvaste perre.

Briti rahvad lõid kaasaegse maailma. Me ehitasime ja seejärel kaotasime terve impeeriumi. Me leiutasime spordialad, mida kogu maailm mängib.

Sherlock Holmes ja Peeter Paan loodi Inglismaal elavate šotlaste poolt ning Harry Potter Šotimaal elava inglanna poolt. Me leiutasime rokkmuusika ning kaasaegse tantsumuusika.

Inglasena pean ütlema, et Šotimaa lahkumine murraks mu südame. Mäletan lapsena mänguväljakul ringijooksmist lauldes «Šotimaa on parim jalkatiim...». Olin muserdatud, kui MEIE (see tähendab Šotimaa) kaotasime.

Šotimaa Rahvuspartei (Scottish National Party – SNP) separatistide valitsus ei luba mujal Suurbritannias elavatel šotlastel referendumil hääletada. Nad teavad, et mujal Suurbritannias elavad šotlased hääletaksid Ühendkuningriigi poolt. Inglased hoolivad Šotimaast, näiteks Šotimaale jalgpallimatšidel kaasa elades.

Lahutus on kallis, kibe ja kole

Eraldumine muudaks Šotimaa vaeseks. Üks eelmise nädala arvamusküsitlus, mille tulemused olid eraldumist pooldavad, tekitas äriringkondades täieliku paanika.

Separatistid tahavad säilitada naela. «See on Šotimaa nael,» ütlevad nad. Separatistid tahavad naela, sest nad teavad, et uus valuuta variseks kokku ning inimesed ei suudaks enam enda laenukohustusi täita.

Separatiste ei huvita mitte niivõrd iseseisvus, vaid pigem eraldumine Inglismaast.

Sama hästi võinuks Eesti tahta iseseisvust Venemaast, ent säilitada rubla. «See on Eesti rubla». Absurdne.

Kõiki argumente, mida separatistid Ühendkuningriigi vastu kasutavad, võiks kasutada ka Euroopa Liidu vastu. Samas ei taha mitte keegi, et Šotimaa lahkuks Euroopa Liidust.

Tööstuseksperdid ennustavad, et Šotimaa nafta lõpeb otsa, ent isegi kui see ei juhtu, saab kokku leppida tingimustes, mille alusel šoti nafta jääb ainult Šotimaale. Devo max (maksimaalne detsenraliseerimine – toim.) võimalus on laual.

Ühendkuningriigist lahkumine tähendaks ühtlasi lahkumist Euroopa Liidust. Šotimaal poleks enam võimalust taas liidu liikmeks saada. Hispaanlased, kellel on endal separatismiprobleemid, ei lubaks seda eal. Euroopa Liit ei laseks iseseisval Šotimaal liituda ilma valuutata. Venemaal hõõrub Putin käsi kokku rõõmust Lääne jõudude lagumise üle.

Kokkuvõte

Ärgem unustagem, mis selle kõige taga on. Jah-kampaaniat juhib punt kibestunud keskealisi mehi, kes ei suuda kaheksakümnendatest lahti lasta. Thatcheri valitsus oli Šotimaal ebapopulaarne. Kõigis teistes rahvastikugruppides, sealhulgas noorte ja naiste seas, on toetus Ühendkuningriigile selge. Ärgem laskem kibestunud meestel, kes ei suuda minevikust lahti lasta, kõigi elusid rikkuda. Jäägem kokku, koos on parem.

EESTI VÄITLUSSELTSI AVAKÕNE

Alustuseks soovime tänada Abdul Turayd avakõne eest ning Inglismaa toetuse näitamise eest.

Siiski, küsimus seisneb selles, milline tee on Šotimaale edasi minemiseks parim. Vaadates tänaseid poliitilise diskursuse ja põhiväärtuste seisu Šotimaal ja Inglismaal ning täheldades, et kaks maad liiguvad eri suundades, oleks Šotimaale kasulik jätkata iseseisva riigina.

Alustame paarist vastuargumendist. Esiteks, hr Turay on mures finatsilise ebastabiilsuse pärast, mis võib eriti seoses valuuta- ja naftaküsimusega iseseisvat Šotimaad ähvardada.

Miski ei takista Šotimaal inglise naela kasutamist, see on rahvusvaheliselt vahetatav valuuta. Naela säilitamine oleks kasulik mõlemale osapoolele. See kergendaks üleminekuperioodi, kui pakkuda inglise ja šoti ettevõtetele stabiilsust ning lasta Šotimaal, aga ka ülejäänud Suurbritannial kaubelda endale olulise partneriga lihtsamalt.

Mis puutub naftasse, siis devo max võimalus (maksimaalne detsentraliseerimine) ei tähendaks seda, et Šotimaa saab endale 90 protsenti naftamaksudest. Samas, iseseisva Šotimaa jaoks muutuks selline osakaal Genfi maavarade kokkuleppe alusel reaalsuseks.

Märkimisväärne taastuvenergia tootmise võimekus näiteks tuule- ja hüdroenergia osas kinnitavad veelgi stabiilset tulevikuperspektiivi ning teeb Šotimaast atraktiivse Euoopa Liidu kandidaatriigi. Iseseisev Šotimaa oleks vaba, demokraatlik ja jõukas riik, mis on juba täna vastavuses kõigi Euroopa Liidu tingimustega. Me ei näe ühtki põhjust, miks Šotimaad ei peaks liikmeks võetama.

On oluline teadvustada, et kuigi šotlastel on oma parlament, on selle volitused piiratud. Samal ajal on šotlased Londoni parlamendis alaesindatud – vaid 52 kohta 650st. See tähendab, et Šotimaa häältel on väga väike mõju keskvalitsuse poliitikale. Šotimaa on oluliselt vasakpoolsem maa, ent alaesindatuse tõttu on nad pidanud aktsepteerima konservatiivide valitsuse kasinuspoliitikat.

Sotsiaalsed väärtused on juba mõnda aega olnud Šotimaal ja Inglismaal erineva tähtsusega. Šotimaa, kus viis ülikooli asub maailma kahesaja parima hulgas, rakendab tasuta kõrgharidust. Samal ajal tõstab Inglismaa õppemakse. Sotsiaalhoolekanne on Suurbritannias löögi all, sest Inglismaa liigub erastamise poole. Samas soovib Šotimaa sotsiaalhoolekannet kaitsta ja säilitada ning juba praegu pakutakse eakatele hooldust ja tasuta ravimeid.

On selge, et Šotimaa ja ülejäänud Ühendkuningriik on kaks erinevat maad erinevate poliitiliste ja sotsiaalsete diskursustega. Et Šotimaa saaks enda identiteedi ja väärtused säilitada, oleks parim hääletada iseseisvuse poolt. Iseseisvumise järel saab olema takistusi, ent kuna Šotimaal on suurel hulgal ressursse ning piisavalt tahtejõudu edu saavutamiseks, oleks ta maailmas teretulnud uus demokraatlik riik.

ABDUL TURAY VASTUREPLIIK

Ma seisan Šotimaa ja Ühendkuninriigi, mitte Inglismaa eest.

Naela kasutamine ilma kokkuleppeta ülejäänud Ühendkuningriigiga teeks Šotimaast koloonia. Vabadust oleks vähem, mitte rohkem.

Naftatulud ning Ühendkuningriigi lahkuminemine või kokkujäämine on kaks eraldiseisvat küsimust, need pole omavahel seotud.

Euroopa Liidu liikmelisuse saavutamine on alati piinarikas, vaadakem näiteks Islandi näidet. Ning väga tõenäoliselt oleks Hispaania vastu Šotimaa liitumisele, et mitte luua enda seisukohalt ohtlikku pretsedenti (pidades silmas Kataloonia olukorda).

Enamik šotlasi on konservatiivid väikese k-ga. Mis puutub alaesindatusesse, siis väidan, et šotlased on võimu juures hoopis üleesindatud. Meie kaks eelmist peaministrit, Gordon Brown ja Tony Blair, olid šotlased. Isegi Cameronil on šoti päritolu. Šotimaal on parlament, Inglismal ei ole. Šoti parlamendisaadikud saavad hääletada Inglismaad puudutavates küsimustes, inglise parlamendisaadikud Šotimaad puudutavates küsimustes mitte.

Nii haridus kui ka sotsiaalhoolekanne on Šotimaale juba tänaseks Londonist detsentraliseeritud pädevused. Briti rahvad usuvad NHSi (National Health Service – riikik tervishoiuteenus) ning BBCd. Separatistid hävitaksid mõlemad. Šoti Rahvuspartei pakub tasuta haridust, ent kärbib ülikoolides õppekohti, mistõttu noored šotlased peavad minema õppima välismaale.

Kultuurilised ja emotsionaalsed sidemed, mis on meid juba 300 aastat ühendanud, muutuvad veelgi tugevamaks. Noored on need, kes kõige tõenäolisemalt Ühendkuningriigi poolt hääletavad. Kibestunud keskealised mehed on need, kes separatistlikku agendat veavad.

Maailm vaatab sellele kõigele õudusega, välja arvatud võib-olla Põhja-Korea ja Venemaa.

Online-väitlus toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös.