David Lidington ja Urmas Paet: Euroopa Liidu sanktsioonid – vajalikud, tõhusad ja õigeaegsed

David Lidington Foto: SCANPIX

Suurbritannia eurominister David Lidington ja Eesti välisminister Urmas Paet kinnitavad koos, et hoolimata väljakuulutatud relvarahust Ida-Ukrainas on õige jätkata sankt­sioonidega, samal ajal aga minna edasi rahuplaani aruteluga.

Lõppenud nädalal kehtestas Euroopa Liit uued sanktsioonid Venemaale. See otsus sai teoks pärast seda, kui Venemaa oli mitu kuud Ukrainat destabiliseerinud, ning pärast korduvaid poliitilisi ja diplomaatilisi jõupingutusi rahu ja stabiilsuse taastamiseks.

Euroopa Liit ei astunud seda sammu kergekäeliselt. Otsustasime kollektiivselt, et me ei saa tegevusetult pealt vaadata, kui Venemaa tallab jalge alla rahvusvahelise õiguse ja suveräänse naabri õigused. Inimeste hukkumine ja häving, mille on tinginud Venemaa käitumine, on vastuvõetamatu.

Sanktsioonid on Euroopa Liidu vastuse ülimalt tähtis osa. Mitte seetõttu, et see oli üks võimalus, vaid sellepärast, et need on vajalikud, tõhusad ja õigeaegsed.

Sanktsioonid on vajalikud ühel lihtsal põhjusel: Venemaa tegevus Ukrainas on vastuvõetamatu. Venemaa keeldub tunnustamast Ukraina iseseisvust ja suveräänsust. Ta on annekteerinud Ukraina territooriumi jõu ähvardusel – kõigepealt Krimmi ja seejärel saatnud oma väed mitmesse Ida-Ukraina regiooni. Tuhanded Vene sõdurid ja kümned Vene tankid tegutsevad Ukraina pinnal.

Teame Euroopa ajaloost, mis võib juhtuda, kui sõltumatut riiki hirmutatakse ja õõnestatakse sõjalise jõuga. Nii Eesti kui ka Ühendkuningriik on korduvalt rõhutanud, et Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumine ei saa jääda tagajärgedeta.

Sanktsioonid on tõhusad. Neil on selgelt tuntav mõju Venemaa majandusele, mis selle aasta esimeses kvartalis kahanes. Venemaa majanduskasv püsib nulli lähedal ja inflatsiooninäitajat ennustatakse jõudvat juba kahekohalise arvuni. Juulis pole ainsalegi Vene ettevõttele laenatud ühtegi dollarit, eurot ega Šveitsi franki. Eurovõlakirjad, mida on Vene ettevõtetele väljastatud 2014. aasta algusest, on kaotanud oma väärtusest uskumatud 93 protsenti. Rubla on dollari suhtes üle aegade kõige madalamal tasemel. Kapitali väljavoolu mahuks ennustatakse sel aastal ligikaudu 80 miljardit dollarit.

Sanktsioonid salvavad valusalt, kuid mitte ainult. Venemaa otsus piirata toiduainete importi on kergitanud mõne toidu­aine hinda üle 30 protsendi, mõnel äärmuslikul juhul lausa üle 60 protsendi, põhjustades uue musta turu tekke impordi tõttu Valgevene kaudu. Käimasoleva konflikti majanduslik mõju on tuntav igas Venemaa peres.

Sanktsioonid on õigeaegsed. Kuigi eelmisel nädalal kuulutati välja relvarahu, on oluline, et Venemaa ja tema toetatud nn separatistid peaksid lubadusest kinni.

Sellistes oludes on õige otsus jätkata sanktsioonidega, samal ajal aga minnakse edasi rahuplaani aruteluga. Meil on alati võimalus sanktsioonid tühistada, kuid see eeldab Moskva põhjapanevat suunamuutust. 11. septembril Ukrainas president Porošenkoga kohtudes nentis president Ilves, et Venemaa tegevust lahenduse otsimisel ei saa pidada usaldusväärseks seni, kuni Venemaa ei tunnista osalust konfliktis.

Otsus on Venemaa juhtide käes. Venemaa peab sõjaväe ja relvad Ukrainast välja tooma, lõpetama separatistide varustamise relvadega, mitte takistama Ukrainat korraldamast demokraatlikke valimisi ning austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nagu iga teinegi riik, peab Venemaa täitma oma rahvusvahelisi kohustusi.

Venemaa agressiooni jätkumine Ukrainas tähendaks edasist vägivalda, uusi inimohvreid ning regiooni jätkuvat pingestamist. Loodame, et Venemaa juhtkond hoiab ära majanduslike sanktsioonide tarbetu eskaleerimise ja samavõrra tarbetu oma rahva isoleerimise.

Oleme Ukraina presidendile ja valitsusele korduvalt kinnitanud – muuhulgas NATO tippkohtumisel –, et Ukraina rahval on sellel kriitilisel hetkel nende ajaloos rahvusvahelise kogukonna toetus. Me kõik väärime tulevikku, milles valitseb ühine heaolu ja stabiilsus.

Euroopa Liidu uued sanktsioonid

•    Euroopa firmad ei tohi osutada teenuseid Venemaal süvamere naftauuringuteks ja -tootmiseks, arktiliseks naftatootmiseks või kildaõli projektideks.

•    Pikemaid kui 30-päevaseid võlakirju keelatakse Euroopas emiteerida Vene riigile kuuluvatel pankadel ehk Sberbankil, Moskva panga kaudu Eesti Krediidipanka omaval VTB-l, Gazprombankil, VEBil ja Rosselhozbankil. Varem piirati nende võlakirju 90-päevase limiidiga.

•    Ligipääsu Euroopa finantsturgudele piiratakse kaitsetööstusettevõtetele ja naftafirmadele. Nimekirjast leiab Venemaa naftafirmad ja naftatranspordiettevõtted Rosneft, Transneft ja Gazprom Neft. Kaitsetööstusettevõtetest on nimistus hävitajaid MiG ja Suhhoi tootva ettevõtte emafirma Objedinjonnaja Aviastroitelnaja Korporatsija, tankitootja Uralvagonzavod ja helikopteritootja Oboronprom.

•    Üheksale firmale – käsirelvade tootja Kalašnikov, Sirius, Stankoinstrument, Chem­composite, Tuula Arms Plant, Machine Engineering Technologies Holding, High Precision Systems, Almaz-Antei ja NPO Bazalt – ei tohi ELi liikmesriigid müüa tehnoloogiat, mida saab kasutada sõjalisel otstarbel.

•    Euroopa Liidu musta nimekirja kanti 14 ettevõtet ja 24 isikut, kellele laieneb reisikeeld ja kelle välismaal asuv vara külmutatakse. Varem on musta nimekirja kantud 23 organisatsiooni ja 95 isikut.

•    Reisikeelu ja Euroopa Liidus asuv vara külmutamise nimekirja lisati «rahvavabariikide» juhid, musta nimekirja Vene riigiduuma juhtivatel kohtadel olevad inimesed ja Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žirinovski.

•    Euroopa Liidu uued sanktsioonid hakkasid kehtima 12. septembril.