Moodne rahvuslik julgeolek

Obama Foto: SCANPIX

Teadus, kõrgharidus, küberruumis toimiv infoühiskond on kasvavate ebatraditsiooniliste ohtude keskkonnas aina suurema tähtsusega. Meil on oma maa ja kaks protsenti, on Obama ja NATO. On meie asi nüüd kindel? Kas meie rahvuslik julgeolek ongi nii tagatud?

Teadus ja kõrgharidus on rahvuslikust julgeolekust hooliva riigi vaieldamatuid prioriteete. Rünnete eest kaitstud infotehnoloogia, kiire, kindlalt püsiv ja tõrgeteta võimekus elektroonilist infot levitada ja sellele juurde pääseda on olulisem kui tankikolonn. Rahvuslik julgeolek algab meie endi seesmisest korrastatusest ja tarkusest.

Täpselt viis aastat tagasi (vt ka Postimees, 11. sept 2009), masu haripunktil koostatava riigieelarve menetlemisel tekkis korraks õhku uskumatuna tunduv võimalus, et elektroonilise teadusinfo hankimine riigieelarve toel võib katkeda.

Asju lihtsaks mõeldes on rahvusliku julgeoleku kontekstis väga olulised inimesed ja energia. Et energia oleks kindlalt ja kogu aeg olemas ja et selle hind oleks mõistlik. Omal küttel töötavad elektrijaamad ja oma põllumajanduse võimekus rahvast toita lisavad seesmist enesekindlust. Ja et meil valitseks kodurahu, meie inimesed saaksid kodusõjale mõtlematagi omavahel suuremate tülideta hakkama, et meid oleks piisav hulk, me oleksime terved, teotahtelised ja targad, oleksime haritud.

Eesti kõrghariduse ja teaduse rahastamine on muutumas. Riigi finantseeritavad ülikoolid on üle läinud tasuta õppele. Riik on lubanud tagada avalik-õiguslike ülikoolide stabiilse rahastamise.

Eesti teaduse finantseerimises toimub liikumine selles suunas, et teadlased ja õppejõud saaksid alalise töölepingu, et professor ei oleks korraks, viieks aastaks tekkiv nähtus, vaid midagi püsivamat. Selliste muudatuste mõte on üldistatult öeldes see, et padukapitalistliku projekti-närvilisuse asemele tekiks enam stabiilsust ja arengurahu. Sellisel viisil edasiliikumine aitab vähendada strateegiliste otsuste heitlikkust. Õppetooli, teadusgrupi, asutuse juhtimisel ei saa ehk mõelda, et teed seda igavesti, aga arvestamine nelja-viieaastase tööperioodiga töötab strateegiliste otsuste tegemisele vastu.

Räägitu ei tähenda muidugi igavleva olesklemisrahu loomist nendele, kes seda ehk sooviksid. Ei tähenda seda, justkui puuduks tarvidus aeg-ajalt uurida, kuidas läheb – vahepealne atesteerimine ja arengu vastu huvi tundmine on enesestmõistetavad. Liikumine enama stabiilsuse poole aitab loobuda muidu elu edasi viiva konkurentsi varjukülgedest. Kui kahe terve ja tugeva isaelevandi võitlus lõppeb ühele kihvade murdmise ja teisele pooleksrebitud londiga, siis on savannis edasi tegutsemas kaks kurba kogu, kaks nõrka ja poolvigast elevanti.

Stabiilsus ja pikem vaade on vajalik ka investeeringute hooldamisel ja käigushoidmisel. Avalik-õiguslikud ülikoolid on Euroopa Liidu raha toel remontinud olemasolevaid ja rajanud uusi hooneid, ostnud teadusgruppide ja -asutuste tasemel, aga ka üleriigiliselt olulise kaaluga aparaate. Rajatakse teaduse ja kõrghariduse edendamiseks olulisi infrastruktuuriobjekte.

Üleriigilise tähtsusega, teadusele ja kõrgharidusele olulised objektid on koondatud vabariigi valitsuse kinnitatud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi nimekirja. See nimekiri koosneb kahekümnest objektist. Nende hulgas on näiteks Eesti Geenivaramu, katseloomade vivaarium, üleriigiline keskkonnaseire jaamade võrgustik, Eesti e-varamu.

E-varamu, nagu ka enamik nimetatud teekaardi nimekirjas olevaid objekte, koosneb omakorda mitmest komponendist. Esiteks, Tartu Ülikooli raamatukogu juurde luuakse liighappelisele paberile trükitud raamatute neutraliseerimise keskus. Teiseks, kirjandusmuuseumi juurde luuakse digiteerimiskeskus, et digiteerida nüüdisaja võimalusi arvestades arhailistele helikandjatele jäädvustatud rahvalaulud ja muud etnograafiliselt põnevad helisalvestused.

Kolmandaks, rahvusraamatukogu arendab e-varamu raames edasi digiarhiivi DIGAR. Neljandaks, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ehitab üles digiteerimiskeskuse, ei viia paberile trükitud tekstide, olgu need ajalehed, ajakirjad, raamatud, fotod või kaardid, elektroonilisele kujule. Viiendaks, suuri teadusraamatukogusid ühendava ELNET-Konsortsiumi kaudu on teaduse infrastruktuuride teekaardi raames rajamisel e-varamu portaal.

Teekaardi objektid ei ole olulised ainult teadusele ja kõrgharidusele, sel ettevõtmisel on ka laiem tähendus.

Näiteks Akadeemilises Raamatukogus loodav digiteerimise võimsus on umbes kolm miljonit lehekülge aastas. Meie prioriteet on teha interneti kaudu kõigile kättesaadavaks Eestiga seotud teadustekstid ja see kirjandus, mis võiks meie teadlastele huvi pakkuda. Sellelt stardiplatvormilt liigume edasi Eesti vaimuvara laiema valiku digiteerimisele. Arusaadavalt saab kogu digiteeritav materjal kättesaadavaks kõigile.

E-varamu portaal on samuti sihitud teaduse ja kõrghariduse vajaduste rahuldamisele, aga samas kõigile kättesaadav. Loodav portaal ühendab võimalikult suurel hulgal Eestis olemas olevaid suuremaid ja uurijatele olulisi andmemahtusid. Siia hulka kuuluvad avalik-õiguslike ülikoolide loodud oma ülikooli portaalid, rahvusarhiivis ja rahvusraamatukogus digitaalsel kujul olemasolev, rahvusringhäälingu digiteeritud varad, kirjandusmuuseumi, teiste muuseumide ja väiksemate arhiivide digitaalsele kujule viidud sisu. E-varamu portaal rajatakse nii, et sellega saab siduda ka need andmebaasid ja alad, millele juurdepääsemine eeldab, et kasutaja oma isiku tuvastab.

Väga oluline on loodava portaaliga siduda need andmebaasid, mis sisaldavad Eesti riigi poolt teaduse ja kõrghariduse tarbeks ostetavat ja elektroonilisel kujul publitseeritavat kirjandust. Juba kümme aastat tagasi on teadusraamatukogud seadnud üheskoos saavutatavaks eesmärgiks tagada Eesti uurijatele ja üliõpilastele värske teadusinformatsiooni kättesaadavus ligikaudu samal tasemel, nagu see on ühes maailma heal tasemel ülikoolis. See tähendab teadusinformatsiooni ostmist vähemalt 10 miljoni euro eest aastas.

See on põhimõttelise tähtsusega ülesanne. Teaduse ja kõrghariduse edendamist ilma värske informatsiooni kättesaadavuseta ei ole võimalik ette kujutada. Tänu riigi toetusele suudab Eesti praegu tagada alla poole sellest teadusinformatsiooni hankimise rahalisest mahust. Arvestades meie reaalseid võimalusi, on see küll kasvu ootav, aga praegu ikkagi enam-vähem vastuvõetav tase.

Stabiilse ja pikema perspektiivitundega arengu tagamiseks on oluline rajatud ja rajatavate infrastruktuuriobjektide jätkusuutlik kasutamine. Nagu ka värske teadusinformatsiooni stabiilne ja stabiilselt paranev kättesaadavus.

Eesolevate rahastusotsuste tegemisel on tähtis silmas pidada, et loodud infrastruktuuriobjektid oleksid lõpuni ehitatud, leiaksid tarvilikku täiendust ja et leiaksime vahendid nende intensiivseks kasutamiseks teadlaste, üliõpilaste, kogu ühiskonna hüveks. Öeldu kehtib nii Eesti e-varamu kui ka kõigi teiste Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objektide kohta.

On kujuteldamatu, et nüüd, riigieelarve kulude 4,5-protsendilise kasvu tingimustes võiks korduda masu haripunktil esinenud olukord, et võiks tekkida ebastabiilsus või esineda häireid meie teaduse ja kõrghariduse varustamisel värske teadusinformatsiooniga.

Andres Kollist on  Eesti teadus­raamatu­kogude nõukogu esimees ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor