Suvel oli Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson keerulises seisus. Meeskond ei näidanud kaugeltki loodetud mängupilti ega tulemusi, kurjemad fännid nõudsid juba, et saadetagu külaline kiiresti üle mere tagasi. Aga Pehrsson ei heitunud, selgitas mängujärgsetes intervjuudes endiselt kõigutamatu rahuga pikalt ja põhjalikult oma plaane. Mängijadki kinnitasid, treener teeb süstemaatilist tööd.
Tüürimehe tuleproov
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõeliseks lakmuspaberiks oli siiski alles esmaspäevane EM-valiksarja avamäng Sloveeniaga. Tänaseks teame, et esietendus õnnestus hiilgavalt, maailma hetke 39. jalgpalliriik pidi Tallinnast noruspäi lahkuma. Kui 1:0 lõpptulemusele aitas pisut kaasa ka õnnejumalanna, oli märksa tähtsam 90 minuti jooksul pallimurul nähtu. Pehrssoni plaan töötas. Ajutise asendusena Eestisse toodud treener on mõista andnud – tema kindel siht on jääda.