Pole kahtlust, et Nikolai Polozov ja Mark Feigin annavad Eston Kohvri vabastamise ja kodumaale naasmise nimel korraliku panuse.
Kaks kaitsjat
13. september 2014, 00:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest (ja võib-olla viimast) korda elus soovitan ma tutvuda materjaliga, mis asub jäigalt Kremli-meelses ja padukollases Venemaa portaalis Lifenews. See on nende intervjuu Venemaal kinni peetava kaitsepolitseiniku Eston Kohvri ühe kaitsja, Moskva advokaadi Nikolai Polozoviga.
Seda isegi mitte jutu sisu pärast – see on Eesti lugejaile põhiliselt mujaltki tuttav. Hoopis veendumaks, et eestlase kaitsjaks on nimetatud kogenud professionaal, kes mitte üksnes ei orienteeru tarvilikes juriidilistes nüanssides, vaid suudab ka – eeldatavalt vaenuliku suhtumisega kanali tehtud usutluses – selgelt ja veenvalt esitada vaid päev varem tema lauale jõudnud asja sisu. Niisamuti opereerida vabalt detailidega, rõhutada asjaolusid, mis on Eesti vaatenurgast olulised, ära mainida Venemaa Föderatsioonis kehtivate protsessuaalsete normide ilmseid rikkumisi. Muidugi, juurdekirjutatud tekstis suudab Lifenews mõnegi ütluse pea peale keerata, aga videousutlus meie mehe advokaadiga on täiesti adekvaatne, vaata mis küljest tahes.
Kohvrile leitud advokaadid Mark Feigin ja Nikolai Polozov on Venemaal ja väljaspoolgi tuntud, kõrgelt tunnustatud juristid. Neid on meedias kutsutud ka epiteetidega «PR-advokaadid» ja «poliitilised advokaadid». Nende nišš on tegelda Venemaa võimudele poliitiliselt ebamugavate inimeste kaitsega kohtuasjades. Ja Venemaal valitsevates tingimustes tähendab see võimalikult maksimumilähedast avalikku tähelepanu kaitstavatele ja nende kaasustele. See ei pruugi kaasa tuua õigeksmõistvaid otsuseid, ent võib kaasa aidata süüaluste mõistlikule kohtlemisele ega lase neid lihtsalt kusagile kohtu- ja vanglasüsteemi sügavustesse kaotada.
Kui püstitada küsimus nii, et miks just sellised mehed Kohvrit esindama valiti, siis üks oluline võti selle mõistmiseks leidub vast Polozovi intervjuus Postimehele (PM 11.08 lk 3): «Meie ei tööta kellegi teise kui vaid oma kaitstavate heaks.» Advokaat lisab samas, et ei tea, kes Moskva 800 advokaadist teevad koostööd FSBga.
Feigini ja Polozovi varasem töö punkbändi Pussy Riot tüdrukute kaitsel ning jätkuv tegevus Ukraina sõjaväelenduri Nadija Savtšenko kaitsmisel kõnelevad enda eest.
Ei saa muidugi salata, et tegu on ka värvikate kujudega – eriti kehtib see Feigini kohta. 2012. aastal, kui need advokaadid koostöö Pussy Riotiga lõpetasid, avaldas toona veel liberaalne portaal lenta.ru mõlema mehe kohta põhjalikud taustalood. Sealt võib näiteks lugeda, kuidas Feigin on nooremas põlves löönud Bosnia sõjas serblaste poolel, Radovan Karadžići alluvuses lahinguid, ning on siiani noorim eales Venemaa riigiduumasse valituks osutunud poliitik (esimeses duuma koosseisus 1993. aastal).
Feigin üritas poliitikas jätkata hiljemgi, kuid mingit edu ei saavutanud. Venemaal ja laiemaltki said nii tema kui ka Polozov tuntuks ikkagi alles Pussy Rioti kaasuse najal.
On selge, et kaitsepolitseinik Kohvri saatust ei otsustata tegelikult Vene kohtus, vaid sealse võimuvertikaali kõrgetel astmetel. Kuid kohtuasjas vajab meie mees ikkagi korralikku esindamist ja ka positiivsele lahendusele kaasa aitavate võimaluste ärakasutamist.