Tiit Palu: lennundus – võimalus igaühele!

Tiit Palu Foto: Margus Ansu

Finantsanalüütikud teavad, mida räägivad.Pangad ei päästa maailma, tõdeb lavastaja Tiit Palu.

Käisin hiljuti pangas laenupabereid ajamas. Laen on selline asi, mis teeb inimese murelikuks, sest mine tea… Ja üleüldse, mis sellest maailmast niimoodi saab… Viimasel ajal lastakse iga päev mõni lennuk alla või läheb sootuks kaduma; ja see ei puuduta mitte ainult sõjalennukeid, oht varitseb ka tavalisi reisilennukeid, ning paistab, et see on alles algus. Püüa siis tulevikku planeerida ja panga ees vastutust kanda! Elu on väga ohtlik.

Õnneks on organisatsioone, kus eluavaldusi jälgitakse mitte emotsioonidest lähtuvalt, vaid neid osatakse paigutada ajaloolisse ja analüütilisse konteksti. Seal hoitakse pead külmad ja rehkendused realistlikud, sest ainult nii on võimalik tulevikusündmustest õigesti aimu saada. Kõige targemad inimesed selles mõttes töötavad teadagi pankades. Minevikust ja olevikust õppides võib tulevikus palju kasu teenida.

Kui olin oma laenuasja ära ajanud, jäi pangapreili mõtlikuks. Kartsin juba, et on avastatud hirmus viga ning mu laenusoovil on kriips peal. Ta libistas otsiva pilgu üle klaasvitriini, kust paistsid klammerdatud lehed ja brošüürid, ning ütles: «Tahaksin teile veel midagi soovitada. Võib-olla sooviksite investeerida näiteks sõjalennukitesse?»

Sooviksin küll! Igaühele on selge, et käes on ajastu, mil sõjalennuk on kuum kaup. Kes siis ei vajaks sõjalennukeid? Isegi väike Eesti pingutab selle nimel kõvasti. Juba vahva sõdur Švejk ütles, et mis üles läheb, see ka alla tuleb. See tähendab, et lennuparki on vaja pidevalt uuendada ja laiendada. Peale lennukite on olemas ka raketid, need on mõeldud lennukite allatulistamiseks. Ole sa separatist, mudžahiid või tavaline kaasaegne metsavend – paar käepärast raketti ei teeks paha.

Sellised mõtted käisid peast läbi selle ootamatu pakkumise peale. Pealegi oli mu vanaonu Arseni piloot Eesti sõjaväes ja kirjutas isegi lasteraamatu «Läheme lendama». See geneetiline seik tähendab, et minuski on pisut pilooti. Kelles poleks! Otsustasingi huvituda investeerimishoiusest nimega «Globaalne lennundus».

Selgus, et asi on tõsine. Kõik teavad, et aktsiaid tuleb osta siis, kui veri on tänavatel. Õige hetk on just nüüd, homme võib olla hilja. Kui otsustaksin hakata investoriks, siis saaksin tükikeste omanikuks kolmes maailma suurimas lennukeid valmistavas ettevõttes. Muude virelevate majandusvaldkondade kõrval on tegu ilmse tõususektoriga. Nii briifiti mulle välispoliitika hetkeseisu ja lähiperspektiive.

Asi tundus huvitav. Tänasin pangapreilit ning lubasin pakkumist kaaluda. See on tänapäeval lihtne, sest internetis on kõik olemas: pildid lennukitest ja rakettidest ja nende tõhusast toimest.

Uurisin investeerimisportfelli sisu. Airbus Group toodab lennukeid ja sõjavarustust. Boeing Company teeb reaktiivlennukeid ja arendab info-, kosmose- ja kaitsesüsteeme. Lockheed Martin Corporation tegeleb kõrgtehnoloogiliste toodetega: radarile avastamatud kaugpommitajad ja ballistilised raketid.

Kujutlesin end «globaalse lennunduse» pulssi jälgimas. Investor vaatleb maailma teadagi oma vaatenurgast. Kel kapid kulda täis ostetud, see ei jõua kuidagi ära oodata, mil maailma rahandus kokku variseb. Kui sul on kontole jäänud krahhi läbi teinud Nokia aktsiaid, siis kiidad nende telefone kõigile ja jääd võib-olla isegi ennast uskuma. Kui aga oled oma tuleviku rajanud sõjalennunduse võidukäigule, siis vallanduvad igast lennukatastroofist kuuldes magusad endorfiinid. Asi on ainult väikses tähendusenihkes, sisemise paradigma värskendamises.

Kuid selgus, et sugugi mitte igaüks ei saa investeerida sõjalennundusse. Vaja on vähemalt 2000 eurot vabu vahendeid üheks aastaks. Kasum on see-eest aga garanteeritud: 0,16 kuni 0,24 protsenti fondi paigutatud summalt. Tegin kiire arvutuse ning leidsin, et 2000-eurose paigutusega teeniksin 3,2 kuni 4,8 eurot. Miinus tulumaks. Et sellise investeeringu järel aasta pärast ehtsat šampanjat juua, tuleks investeerida vähemalt 5000 eurot.

Tegemist on garanteeritud investeerimishoiusega. Lahtiseletatult: selle tulusus on fondivalitsejale niivõrd ilmne, et ta võib julgelt anda lubadusi aasta pärast rohkem tagasi maksta. Ja tõesti, vähemalt 0,16 protsenti teenistust kapitalilt aastaga on üllas pakkumine.

Olgem pragmaatilised. Pole mõtet süüdistada kedagi künismis või kasuahnuses. Elu on selline. Igaüks vaatab, kuidas ja kust saab.

Ühe järelduse võime aga teha: turunõudlus uute lennukite ja rakettide järele on lähema aasta jooksul kasvutrendis. Selle on kindlaks teinud finantsanalüütikud, ja nende meetodid on pigem konservatiivsed. Nad teavad, mida räägivad.

Sõjaoht püsib. Pangad ei päästa maailma.