Juhtkiri: uussoometumine on väheusutav

Lähinaabrite kaitsepoliitika on meile kirjeldamatult oluline. Läti ja Leedu kuuluvad küll NATOsse, kuid nende valikud olnud meist erinevad, näiteks üleminek palgaarmeele. Soome ja Rootsi Põhja-Atlandi allianssi ei kuulu, ehkki teevad organisatsiooniga koostööd.

Soome endine riigipea Urho Kaleva Kekkonen kirjeldas oma raamatus «Tamminiemi» printsiipi, kuidas väikeriigil on suurriigiga suheldes «ainuke kindel ja realistlik viis» omavahelise usalduse loomine, mis «nõuab julgust ja enesekindlust». Muutunud keskkonnas, mida iseloomustavad ehedalt Soome õhupiiri rikkumised Venemaa poolt ja Vene allveelaevade saalimine Läänemeres, tuleb põhjanaabritel teha otsuseid, kus julgust ja enesekindlust defineeritakse teisiti kui eelmisel sajandil.

Kuivõrd saab rääkida usalduse loomisest partneriga, kes sülitab igasugusele usaldusväärsusele? Paraku just nii võib iseloomustada Venemaa tegevust viimastel kuudel, mis ühelt poolt tallab jalge alla rahvusvahelised õigused ja tavad ning teisalt demokraatlikud vabadused, mida, tõsi, on olnud siianigi küsitaval määral.

Soome kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg jääb Postimehe usutluses ettevaatlikuks hinnangu andmises alliansi Walesi tippkohtumise ajal allkirjastatud Soome-NATO koostööleppele ning väldib mõistetavalt seisukoha võtmist Soome võimaliku NATOga liitumise asjus, märkides siiski, et vaevalt erineb Soome elukutseliste sõjaväelaste seisukoht rahva omast. Soome rahvusringhäälingu suvise küsitluse järgi pooldab NATOga liitumist 26 protsenti Soome kodanikest. Samas ühilduvad Soome relvasüsteemid suuresti NATO standarditega ning nagu kindral Lind­berg kõnekalt ütleb, sajaprotsendilist ühilduvust pole isegi täisliikmetel.

Niisiis räägime ennekõike poliitilistest valikutest. Soome välisministri Erkki Tuomioja viimaste, kohati selgelt NATO liikmelisuse teemat tõrjuvate avalduste valguses võiks küsida, kas Soome finlandiseerub uuesti? Vastus kõlab, et see on väheusutav.

Kuigi näiliselt on praegu õhus külma sõja sarnaseid jooni, on olustik hoopis teistsugune kui Teise maailmasõja järgses Euroopas. Moskvale rakendatud sanktsioonid mõjutavad kohati tugevasti Soome majandust. Samas pole Soomel kuigi kasulik osutuda selleks kiiluks, mida Kremli retoorika üritab pidevalt Euroopa Liidu liikmesriikide vahele sokutada.

Ja ehkki Kekkoneni põhimõtted leiavad ühiskonnas endiselt toetust, kostab Soome poliitilisest eliidist järjest enam neid hääli, kes näevad ­NATO-le lähenemises positiivset ning avalik arutelu ise on olnud üha nähtavam. Soome ajalehed on oma juhtkirjades edastanud ootusi NATO-debati osas tuleval kevadel ees seisvas Eduskunta valimiste kampaanias.

Praegu on muidugi vara öelda, et Soomest saab tulevikus NATO liikmesriik, kuid selles suunas liigutakse ning meile on see kokkuvõttes kindlasti positiivne sõnum.