Ott Tammik: masstoidu lõpp

Ott Tammik Foto: Toomas Huik

Viru väravast läbi kõndides tuleb mõru maitse suhu, kui näen kollast M-tähte. Miks peab mingi McDonald’s – üliviletsa kvaliteediga masstoit, mis sümboliseerib kapitalismi rünnakut ja kasumit kaitsetu lihtrahva kulul – end eksponeerima koos iidsete varemetega?

ELi otsus toidupakenditele teatud värvaineid märkida on ühiskonna tervise nimel suur samm. Kuid probleeme on toidutööstuses veelgi. Näiteks topitakse kõikjale maitsetugevdajat E-621, mis laborihiirtel põhjustas ajurakkude hävimise (inimesele ei ole see väikestes kogustes ohtlik).

Farmid aga kasvatavad hormoonide abil tavapärasest kolm korda suuremaid kanu, kelle jalad ei suuda neid kanda. Ma ei ole ökofriik, kuid siiski – mis toimub?

Keegi ei sure, kui ta aeg-ajalt hamburgerit sööb. Ent McVanalinn meenutab rokkansambli Rammstein lugu «Elame kõik Ameerikas».

Ent ameeriklased ei tahagi enam seda endaleiutatud saasta, mida pakub kiirtoidutööstus. Eriti USA loodeosas on ökotoiduliikumine juba täies hoos. Mööduvaks moeks seda enam nimetada ei saa.

McDonalds’i asemele on tulnud toidukaubakeskused New Seasons, Whole Foods ja Trader Joe’s, mis rõhutavad järeleandmatult tervislikku toitumist. Odav masstoit säilib vaid seni, kuni tarbija seda nõuab.

Ökotoidu põhimõte on vältida säilitusaineid, kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid, aga ka loomade kasvu soodustavaid hormoone. Samuti on oluline tootja läbipaistvus ja piirkondlik lähedus tarbijale. Niiviisi vähendab ökotoidu tootmine ka kütusetarbimist ja toetab kohalikku majandust.

Ökoliikumise teeb eriliseks see, et just noored inimesed on hakanud oma tervise eest hoolitsema. See on popp. Sõpradega väljas söömas käies uuritakse ja kaalutakse põhjalikult menüü kvaliteeti ja tootja pingutusi. Ja seda teevad täiesti tavalised üliõpilased, kes muidu liigselt alkoholi tarbivad ja hommikul voodi tegemata jätavad.

Ökoliikumine on USAs praegu tõeline rahvaliikumine. Väga hea on näha, kuidas rahvas oma ettevõtmisega reforme tekitab, selle asemel et nagu peata kana riigi otsuseid oodata. Kuid riigi suuruse tõttu tulevad seal reaalsed muutused raskelt.

Eesti eelis on tema väiksus. Noor ja kiiresti arenev Eesti saab valida, missugune riik ta tulevikus olla tahab. USA on mõnes mõttes nagu katseriik, millest võib õppida. Ja nagu öeldakse, tark õpib teiste vigadest.

Tegelikult ei olegi Eestis tervislikust toitumisest rääkides olukord väga hull. Päris paljud farmid on spetsialiseerunud mahepõllundusele. Eriti vanemad inimesed ei usalda keemiat ja eelkõige ostetakse pigem eestimaist toidukaupa. Ent sellegipoolest ei taha ma, et kollased M-tähed kõikjale kerkiksid.