Meie ümber käib igapäevane tohutu sõnumivahetus. Lisaks teadaandmistele on veel kõiksugu juhiseid, piiranguid, keelde jm.
Sõnumil on keel – lisaks sõnadele koosneb see sageli ka pildist või helist. Iga sõnum moodustab terviku, tekitab tunde ja vastukaja. Nii võib sõnumina vaadelda igasugust infot, alates reklaamist, kodulehest või sõiduplaanist ning lõpetades seadusetekstiga, mis on koostatud selleks, et ühiskonnas toimivat inimest aidata ja suunata.
Kuidas me tahaksime infosõnumit vastu võtta? Eelistame sõnumist aru saada, kogeda hoolivat ja võrdväärset kohtlemist. Paraku tuleb ette, et me ei mõista, mida meilt oodatakse, tunneme end rumala või ebavõrdsena. Näiteks notari juures anname vastutuse pädevamate kätte ning kirjutame alla ka siis, kui me sisust täpselt aru ei saa.
Milline on selge infosõnum? See on sõnum, mis annab vajaliku info võimalikult väheste vahenditega edasi, nii et inimene saab täpselt aru, mida ta peab oma eesmärgi saavutamiseks tegema. Täpselt, lühidalt ja selgelt väljenduda on raske. See eeldab süvenemist ja struktuuri loomist. Või nagu Truman Capote kunagi ütles, et kääridest on rohkem abi kui pastakast.
Kuidas selleni jõuda? Iga sõnumi koostaja võiks läbi mõelda, miks, kellele ja mida ta ütleb, pannes end kliendi rolli, ja kui vähegi võimalik, siis oma sõnumit potentsiaalse kliendi peal katsetades.
Nii häid kui halbu näiteid on meie ümber palju. Üks hea näide on bussipiletite ostmise keskkond tpilet.ee, kus leiab vajaliku info kergesti üles ja kus kasutajal on mugav tegutseda. Või Tervise Arengu Instituudi teavituskampaaniate kodulehed, mille pildiline külg on põnev ning sõnum toetav.
