Juhtkiri: ootamatu inimrööv piiril

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Eesti ja Vene julgeolekuasutused andsid vahejuhtumist vastandlikke teateid.

Eesti kaitsepolitsei ametniku röövimine relva ähvardusel, kasutades suitsu tekitavat lõhkepaketti ja segades sidevahendeid, ning tema toimetamine Eesti territooriumilt üle piiri Venemaale on kindlasti hämmastav juhtum, milletaolist meie uuemast ajaloost meenutada polegi.

Kapo ja Vene eriteenistuste vastasseisust nii Eesti kui ka Vene pinnal on ju paljutki meelde tuletada, ent mitte vägisi kellegi Eestist Venemaale viimist. Selliseid asju teame olevat juhtunud pigem enne Teist maailmasõda, kui naabrite juurde toimetati Eesti kalureid ning 1938. aastal tapeti Peipsi järvel mitu Eesti piirivalvurit.

Eilse sündmuse kohta on avaldatud liiga vähe tõsikindlaid fakte, et teha põhjapanevaid järeldusi. Kapo peadirektori Arnold Sinisalu avaldus pressikonverentsil, et julgeolekuasutus käsitleb toimunut esialgu tavakuriteona ega näe selle taga poliitilisi motiive, viitasid võimalusele, et süüdlased võiks olla ka lihtsalt kriminaalid. Ei läinud aga mööda paari tundigi, kui Vene massimeedias ilmusid teated, et Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on «Pihkva oblastis» kinni võtnud Eesti kaitsepolitsei ametniku, kelle nimi on Eston Kohver.

Kapo juhi Arnold Sinisalu sõnad, et ametniku tegevus piiril seostus piiriülese piiri-tollikorruptsiooniga, olid ilmselt öeldud ka välistamaks kuulujutte, et juhtum on seotud riikidevahelise luuramisega. Täpselt seda viimast asuski aga otsemaid avalikult väitma FSB. Venelased teatasid, et eestlaselt võetud ära püstol padrunitega, 5000 eurot ja «luureülesande iseloomuga materjalid».

Igal juhul võtab Eesti riik reede hommikul Meremäe vallas Miikse ja Kiislova küla lähedal toimunut väga tõsiselt. Välisministeerium kutsus juhtumi asjus välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ning palus Venemaa kaasabi juhtunu lahendamiseks. Asjakohaseid avaldusi tegid president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Taavi Rõivas. Staažika ja autasustatud Eesti riigiametniku Eston Kohveri kodumaale tagasitoomine on kahtluseta esmatähtis ülesanne, mille täitmisega on meie vastavad struktuurid hõivatud kuni lahenduse saabumiseni.

Kapo teatel on juhtunut uuritud sündmuspaigal olevate jälgede põhjal, mis näitavad Venemaalt Eesti poolele saabumist, rüselust ning tagasi Venemaale minekut. Julgustav on tõik, et sündmuskohal ei viidanud miski tulirelva kasutamisele, seal polnud verejälgi.

Hirmul on tänases maailmas suured silmad. Seostada toimunut otseselt praeguse pingelise rahvusvahelise olukorraga, Ukraina sõjaga, NATO tippkohtumisega vms oleks spekulatiivne ja enneaegne. Asjad võivad olla ka lihtsamad, ent Eesti jõupingutused tuleb igal juhul suunata sellele, et juhtumis selgus luua ja teenistusülesandeid täitnud riigiametnik Kohver saaks Venemaalt koju naasta.