Juhtkiri: keskpank päästab eurotsooni majandust

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Euroopa Keskpank eesotsas president Mario Draghiga, kes päästis kaks aastat tagasi euro, jätkab jõuliselt eurotsooni stagneerunud majanduse turgutamist ning näitab kindlat soovi päästa seda deflatsioonilõksust. Keskpanga nõukogu otsustas eile alandada baasintressi olematule 0,05 protsendile ja hoiuseintressi miinus 0,2 protsendile ning asuda massiivselt ostma varasid.

Veidi enam kui viis aastat tagasi alanud finantskriis ning sellele järgnenud Euroopa võlakriis on ettevõtteid ja ka eraisikuid nii palju heidutanud, et nad ei julge enam investeerida. Tulemuseks on liiga aeglane majanduskasv eurotsoonis ning eelmise aasta lõpus muutus liiga madalaks ka inflatsioon. Kui selline olukord jääb kestma liiga kauaks, võib eurotsooni majandust tabada deflatsioonispiraal, nagu see on juba aastakümneid kestnud Jaapanis.

Deflatsiooni ärahoidmiseks on keskpank alandanud juba mitmel korral baasintressi rekordmadalale tasemele ning kolm kuud tagasi alandas hoiuseintressi negatiivseks, mis oli suurte valuutade jaoks seni pretsedenditu.

Eelnevad sammud pole aga soovitud tulemust andnud ning järgmiseks mittekonventsionaalseks meetmeks on massiivne varade ostmine, nagu on toiminud USA (Föderaalreserv) ja Ühendkuningriigi keskpank. Euroopa Keskpanga presidendi Mario Dragi sõnul ei ole see veel rahapoliitika lõdvendamine (quantitative easing ehk QE) ehk rahatrükk, sest võlakirjad on tagatud varaga. Päris QE-ks läheb siis, kui ostma hakatakse eelkõige riiklikke võlakirju. Piir EKP eile väljakuulutatud varade ostuprogrammi ja rahatrüki vahel on siiski õhkõrn.

Keskpank soovib, et raha hakkaks ükskord ometi pankadest ettevõtlusse minema. Varade ostmisega annab keskpank raha kommertspankadele, aga kui nad pargivad selle tagasi keskpanga hoiusele, nagu nad on kippunud tegema seni, karistatakse neid 0,2-protsendilise negatiivse hoiuseintressiga.

Me ei tea, kas EKP eilsed otsused ka soovitud tulemusi annavad. Baasintress on nüüd langetatud peaaegu nullini, mistõttu seda rohkem enam langetada ei saa. Juhul kui on oht, et inflatsioon jääb veel pikaks ajaks väga madalale tasemele, jääb üle veel riiklike võlakirjade massiivne ostmine ehk rahatrükk. USAs ja Suurbritannias on see edu toonud. Mõlema riigi majandused on kriisist üsna hästi toibunud ning on oma võlakirjade ostmise programme lõpetamas. Nordea pank prognoosib, et USA keskpank hakkab juba järgmisel aastal baasintressi tõstma.

Ühe positiivse tulemuse on EKP senine rahapoliitika juba andnud.

Euro kurss on hakanud langema, mis on rõõmusõnumiks neile, kes ekspordivad USAsse ja teistesse dollarimaadesse.