Barack Obama: Eesti rahvas ei andnud kunagi alla

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama kõne Tallinnas Nordea kontserdimajas 3.09.2014

Te elate vabades, sõltumatutes ja demokraatlikes Balti riikides. See vabadusunelm elas üle sajanditepikkuse okupatsiooni ja rõhumise. Vaid viivuks lõi unelm õide iseseisva riigi kujul, siis röövisid selle taas võõrlepingud ja salaprotokollid. Seda unelmat ei lämmatanud massiküüditamised, mis rebisid lapsed vanemate käte vahelt. Unistuse kaitseks asusid vastupanule metsavennad ning seda hoidsid alal luuletajad ja kirjanikud, hoides elus teie keelt ja kultuuri. Siin Eestis elustus see unelm nii paljutähenduslikult teie kõigi häältes – väljakul üsna siin lähedal –, kui eestlased leidsid endas julguse astuda vastu impeeriumile ning laulda «Mu isamaa armas». Ja Heinz Valk – kes on ka täna siin – kõneles kogu laulva revolutsiooni eest sõnadega: «Ükskord me võidame niikuinii!»

Siis, täpselt 25 aastat tagasi, tuli kogu Baltikumi rahvas kokku ühes maailma silmapaistvamas vabaduse ja vägivallatu vastupanu demonstratsioonis. Sellel augustiõhtul astus kodudest välja vast kaks miljonit inimest, et ühendada käed, moodustades vabadust ülistav inimkett – Balti kett. [---] Üks mees lausus sel päeval: «Berliini müür on tehtud tellistest ja betoonist. Meie müür on tugevam.» Nii see ka oli. Vaid mõne kuu jooksul langes Berliini müür. [---] Teie võitsite. Nõudsite tagasi oma riigid. Ning oma uues põhiseaduses kuulutasite te järgmist: «Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.»

Kuid Baltikumi rahvad teadsid ka, et vabadusel on vaja tõhusat julgeolekuvundamenti. Nii liitusite varmalt NATO alliansiga. Võtsime teid uute liitlastena vastu suure uhkusega, et põhiseaduses antud lubaduse – teie aegumatu iseseisvuse – kaitsel seisaks alati maailma ajaloo tugevaim militaarliit.

Täna saavad teilt inspiratsiooni teised rahvad Kiievist Tuneesiani, kes samuti on oma demokraatiat rajamas. Teie kogemused on aga ka hoiatava iseloomuga – see protsess ei ole lihtne ega kiire. [---]

Sellise ulatusega üleminekud on igale riigile hirmuäratavaks ettevõtmiseks. Balti riigid näitasid aga kogu maailmale, mis on võimalik siis, kui vabad rahvad soovitud muutuste nimel jõud ühendavad. Just selles eepilises ideede vastasseisus – vabaduse ja autoritarismi vahel, priiuse ja rõhumise vahel – on teie edu, justnagu 25 aasta tagune inimkettki, tõenduseks tõsiasjale, et meie ideoloogia jääb alati tugevamaks.

Tugevamad oleme seetõttu, et meie oleme demokraatlikud riigid. Me ei kohku vabade ja ausate valimiste ees, sest tõeline õigusjärgsus võib sündida vaid ühest allikast – rahvast endast. Me ei karda sõltumatut kohtuvõimu, kuna mitte keegi ei ole erand seaduse silmis. Meid ei hirmuta ei vaba ajakirjandus, elujõuline väitlus ega tugev kodanikuühiskond, sest riigijuhid peavad oma tegude eest vastutama. Me ei tunne hirmu selle ees, kui noored suunduvad interneti avarustesse õppima, avastama ja organiseerima, sest teame, et riik on seda edukam, mida vabamalt on võimalik mõelda ja otsustada selle kodanikel.

Oleme tugevamad, kuna võtame varmalt omaks avatud majanduse. Siin Eestiski näeme, kui edukad on vabaturud, lõimumine Euroopaga ning radikaalsed reformid. Teist on saanud maailma üks eesrindlikumaid riike interneti kasutuses – Eesti on maailma juhtriik

e-valitsuse ning kõrgtehnoloogiliste idufirmade vallas. Eesti rahva ettevõtlik vaim on valla pääsenud ning teie innovatsioonid – näiteks Skype – muudavad kogu maailma.

Oleme tugevamad ka seetõttu, et hoiame kokku. Sellel aastal täitub Balti riikide NATO liikmeks saamisest kümme aastat. Vaid kümmekond aastat tagasi kahtlesid skeptikud, kas Balti riigid on selliseks ülesandeks valmis. Täna tarvitseb neil vaid jälgida meie õppusi, kus meie ühendvägede jõud koostöös õlg õla kõrval aina kasvab. [---]

Olles aga täna siia kogunenud, ähvardab eelnimetatud tulevikunägemust Venemaa agressioon Ukraina vastu. [---] Nimetatud tegutsemine õõnestab rahvusvahelist korda, kus au sees on indiviidide ja riikide õigused, mida ei saa toore jõuga lihtsalt ära võtta. [---]

Heidame ükskord ometi lõplikult kõrvale praeguse kriisi tekitanud iganenud mõtteviisi ja moonutused. Meie NATO allianss ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu; oleme demokraatlike riikide liit, mille eesmärgiks on meie endi kollektiivne kaitse. Riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu ei ole «endine Nõukogude Liidu territoorium». Olete suveräänsed ja iseseisvad riigid, millistel on õigus ise otsustada. Teie julgeoleku küsimustes ei ole ühelgi teisel riigil vetoõigust.

Proteste Ukrainas Maidani peaväljakul ei organiseerinud «neonatsid» ega «fašistid». Tegu oli tavaliste ukrainlastega – meeste ja naiste, noorte ja vanadega –, kellel sai villand korrumpeerunud valitsemiskorrast ning kes tahtsid osa saada ülejäänud Euroopas nähtavast progressist ja õitsengust. [---] Ida-Ukrainat ei destabiliseerinud mitte Kiievis asuv valitsus; tegu on venemeelsete separatistidega, keda julgustab Venemaa, rahastab Venemaa, õpetab välja Venemaa, varustab Venemaa ja relvastab Venemaa. Samuti ei ole nüüd Ukrainasse liikunud Vene väed ei humanitaar- ega rahuvalvemissioonil. Tegu on Vene tankides Vene relvi kandvate Vene lahingvägedega. Niisiis, need on faktid. Need on tõestatavad. Need ei ole vaidlustatavad.

Riigi juhitud propaganda tulemusel on paljud venelased veendunud, et nimetatud sammud tugevdavad Venemaad. Siiski ei ole tsaaride ajastusse tagasipöördumine, et tagasi nõuda 19. sajandil «kaotatud» maid, sobiv viis tagada Suur-Venemaad 21. sajandil. Selline tegutsemine näitab vaid, et ohjeldamatu natsionalism on viimane abinõu nende käes, kes ei suuda ega taha tagada tegelikku edasiminekut ning võimalusi omaenda rahvale omas riigis.

Väljendame selgelt ka oma seisukohta. [---] Nagu ei aktsepteerinud me kunagi Balti riikide okupatsiooni ja ebaseaduslikku anneksiooni, nii ei lepi me ka Venemaa okupatsiooni ja ebaseadusliku anneksiooniga Krimmis – ega kuskil Ukrainas.

Vabade rahvastena, alliansina, jääme kindlale ühisele positsioonile, astumaks vastu hetkekatsumusele. Meie tegevusplaan on järgmine. Esiteks kaitseme NATO liitlasi – igat liitlast. [---] Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitse on just niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine.

Pika Nõukogude okupatsiooni ajal kirjutas suur Eesti poetess Marie Under luuletuse, milles hüüdis maailmale: «Kes annab abi? Kohe, praegu, nüüd!» Eesti rahvas, Baltikumi rahvas – täna ühendab meid lepingu organisatsioon. Meil on üksteise ees pühalik kohustus. Artikkel 5 on sulaselge – rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Niisiis, kui sellisel hetkel leiate end veel kord küsimas: «Kes annab abi?», on vastus teada – NATO liit, sealhulgas Ameerika Ühendriikide relvajõud, «kohe, praegu, nüüd!». Tuleme appi Eestile. Tuleme appi Lätile. Tuleme appi Leedule. Kord kaotasite oma iseseisvuse. NATO abiga ei kaota te seda enam kunagi.

Teiseks – ja lisaks juba võetud meetmetele – teevad Ameerika Ühendriigid kõik endast sõltuva, et toetada NATO liitlaste julgeolekut ning tõhustada veelgi Ameerika sõjaväelist kohalolekut Euroopas. [---]

Kolmandaks, NATO vägedel on vaja võimet kriisiolukorras veel kiiremini positsioonidele paigutuda. Sel nädalal peab meie allianss olema üksmeelel uue plaani suhtes, millega tõhustatakse meie valmisolekut. Peame oma kaitseplaneerimist kiirendama, et olla valmis ükskõik millise ohu korral ükskõik millisele liitlasele. [---]

Isegi tavaohtudega silmitsi seistes tuleb meil rinda pista ka muude väljakutsetega. Sealhulgas propagandakampaaniad, mille eesmärgiks on tekitada hirmu ning inimesi üksteisest lahutada. [---]

Neljandaks, isegi kui meie riigid on tugevad siseriiklikult, tuleb meil ka allianss tuleviku tarbeks tugev hoida. Peame investeerima salaluure-, seire-, luure- ja raketitõrjesuutlikkusse. Ning siin Euroopas peavad riigid tegema veelgi enam, et kannustada meie liitu alalhoidvat kasvu ja õitsengut. [---] Eesti teeb seda; nii peab toimima iga liitlane.

Viiendaks peame jätkuvalt ühiselt vastu astuma Venemaa agressioonile Ukrainas. [---] Oleme ühendanud jõud, et kohaldada Venemaale tema tegude eest olulisi sanktsioone. Pole põhjust kahelda, Venemaa maksab tehtu eest. [---] Venemaa tegevus Ukrainas nõrgestab Venemaad ning kahjustab vene rahvast.

Asi ei pea aga nii olema. Venemaa nõrgenemine ei ole meie huvides. [---] Tervitame tugevat ja kasvavat Venemaad, mis panustab rahvusvahelisse julgeolekusse ja rahusse ning lahendab vaidlusi rahumeelselt, rakendades diplomaatiat. [---]

Sel nädalal peab NATO selgeltmõistetavalt väljendama ka oma toetust Ukrainale. [---] Loomulikult on Ukrainal vaja enamat kui vaid sõnu. NATO peab võtma endale konkreetsed kohustused aidata Ukrainat oma julgeolekujõudude kaasajastamisel ja tugevdamisel. Peame tegema veel enamat, et aidata ka teisi NATO partnereid – sealhulgas Gruusiat ja Moldovat – oma kaitsemeetmete tõhustamisel. Samuti tuleb meil taas kinnitada alati meie allianssi juhtinud põhimõtet – neile riikidele, mis meie standardeile vastavad ning mis suudavad teha olulisi panuseid ühendatud julgeolekusse, on NATO liikmelisuse uks alati avatud. [---]

Seistes silmitsi kontrollimatuna näiva vägivalla ning niivõrd arutute kannatustega, on kerge muutuda küüniliseks. Võib näida ahvatlev anda järele mõttele, et rahu ja julgeolek on meie haardeulatusest väljas.

Kuid täna kinnitan teile kõigile – eriti kõigile siinviibivatele noortele –, ärge kunagi sellisele küünilisusele alluge. Ärge kaotage kunagi idealismi ja optimismi, mis ongi kõikide suurte muudatuste alustala. Ärge loobuge kunagi usust, mis kinnitab – kui midagi soovime, kui rabame selle nimel, kui ühendame jõud, siis võib tulevik olla teistsugune; homne päev võib olla helgem. Lõppude lõpuks – ainus põhjus, miks täna siin vabas ja demokraatlikus Eestis oleme, on see, et Eesti rahvas ei andnud kunagi alla. [---] Täna annab teie kogemus – teie võit – lootust rahvastele igal pool maailmas. [---]

Väärikus võidab, sest kõik inimesed on sündinud võrdsena, neil on vaba tahe ja võõrandamatud

õigused. Nii kukub lõpuks läbi igasugune riigivõim või valitsuskord, mis neid õigusi eitada üritab, ning riigid, kus neid väärtusi au sees hoitakse, muutuvad aina tugevamaks.

Õiglus võidab, sest jõud ei ole veel õigus ning ainus tee kestva rahuni on see, kus inimesed teavad, et nende väärikust ei ohustata ja nende õigusi kaitstakse. [---]

Demokraatia võidab, sest valitsuse õigusjärgsus saab tuleneda vaid kodanikest; sest praegusel teabe- ja võimaluste loomise ajastul ihkavad inimesed oma elu üle suuremat, mitte väiksemat kontrolli; ning sest rohkem kui ükski teine kunagi eksisteerinud valitsuskord, suudab vaid indiviidi puutumatuses juurdunud demokraatia tagada tõelise edasimineku.

Vabadus võidab, mitte seetõttu, et see on möödapääsmatu, mitte seetõttu, et nii on määratud, vaid seetõttu, et inimese põhipüüdlused – väärikus, õiglus, demokraatia – ei kao kunagi. [---] Senikaua kui vabad rahvad võtavad kokku oma enesekindluse, julguse ja tahte kaitsta hinnatud väärtusi, on vabadus alati tugevam ning meie ideed jäävad peale – tulgu, mis tuleb.

Postimees avaldab kõne lühendatult.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles