Juhtkiri: pinnal püsiv majandus

Kevadel teatas rahandusministeerium Eesti tänavuse majanduse reaalkasvu prognoosi – kaks protsenti. Eile tuli ministeerium välja juba palju realistlikuma arvuga – 0,5 protsenti. Piltlikult öeldes püsime tänavu oma majandusega vee peal, vähemalt ninaots ulatub ikka välja. Aga mitte ka palju enamat. Vaadates, mis toimub ka lähiriikide majanduskeskkonnas, ei ole palju lootust, et mõni olulistest naabritest käituks majandusvedurina ning avaldaks siin niipalju mõju, et saaksime Eestis tema tuules kiiremini kasvama hakata.

Järgmise aasta suhtes on ministeerium jätkuvalt suhteliselt optimistlik, oodates 2,5-protsenti reaalkasvu, kuid ka see ennustus on protsendipunkti võrra tagasihoidlikum kui kevadel. Edaspidi peaks kasv kiirenema – kui uskuda eile avaldatud arve.

Pole mingi üllatus, et Eesti (ning ka teised Euroopa riigid) majanduse käimasaamise ootusi üha tulevikku lükkab. Ebakindlus Euroopa laiemas geopoliitilises taustas mõjub meile vahetult, sanktsioonidega viibutamisest on ELi–Venemaa suhetes jõutud nende konkreetse rakendamiseni, ning ehkki nende sammude mõju ei pruugi avalduda veel kohe lähiajal, on igasuguste prognooside tegemisel praegu targem mitte liigsesse optimismi kalduda. Isegi kui Vene toiduimpordi piirangute mõju jääb kokkuvõttes tõesti nii väheseks, kui meid selles veenda üritatakse.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on ka tänavune inflatsioon Eestis harjumatult madal – hinnad tõusevad aastases võrdluses 0,3 protsenti. See tähendab, et Eesti hinnatõus on aeglustunud, läheneb euroala keskmisele, ning kui meenutada, et Euroopa Keskpanga eesmärgiks on keskpikas perspektiivis hoida hinnatõusu umbes kaks protsenti juures ning EKP on teinud juba hulgaliselt jõupingutusi ülimadalast inflatsioonist ülesaamiseks, siis ei aita selline olukord ka Eestis kuigivõrd kasvule kaasa.

Majanduskasvu ootus on siiski vaid üks sisendeist, mille alusel Eestis riigieelarvet kokku pannakse. Järgmise aasta eelarvest väljalubatud palgatõuse ei kiirusta võimuliit hülgama. Põhimõttelised valikud lepiti koalitsioonis kokku juba kevadel ning nüüdne madalam prognoos oli pigem ootuspärane. See ei tähenda kindlasti sellist allasööstu, nagu nägime 2008. aasta sügisel enne suurt kriisi.

Küll aga viibib kavandatud eelarvetasakaalu jõudmine: nüüd oodatakse seda 2016. aastal ning 2015. aastal on puudujääk eeldatavalt suurem kui tänavu.

Tavainimese jaoks oluliste näitajate, üldisema palgakasvu ootuse ja tööpuuduse taseme asjus on rahandusministeerium optimistlik. See peaks aga enamasti käima Eesti-siseste jõupingutuste arvel. Algava valimiskampaania käigus kuuleme kahtluseta hulgaliselt lubadusi Eesti vähesegi majanduskasvu paljukordseks väljajagamiseks mitmesugustes vormides.