Sirje Niitra: reetmine kui valik

Sirje Niitra. Foto: Peeter Langovits

Viimase aja sündmused on pannud inimesi mõtisklema lähisuhetes ette tuleva reetmise üle. Mis see reetmine on ja kas selline nähtus ülepea eksisteerib? Kõike saab ju millegagi põhjendada ja igasugust käitumist õigustada.

«Lisaks füüsilisele turvalisusele on üks kõige olulisemaid suhte kvaliteedi määrajaid emotsionaalne turvalisus – olgu see siis sõnastatud või sõnastamata, kokku lepitud või kokku leppimata. Reetmine, olgu see siis lubadustest mitte kinnipidamise, truuduse murdmise või mis iganes muul viisil, tähendab emotsionaalse turvalisuse väga tugevat kahjustamist,» kommenteerib paarisuhtekoolitaja ja pereterapeut Tiit Kõnnussaar.

Seega saab reetmine toimuda vaid siis, kui emotsionaalne turvalisus on juba eelnevalt kahjustatud. «Kuid olgu olukord ükskõik kui halb, reetmine on alati reetja valik, nii et vastutus lasub siiski temal, sest ta võiks valida ka teisi käitumisi – näiteks omavahelise asjade selgeks rääkimise, või kui see ei tundu olevat võimalik, siis näiteks pereteraapia,» lisab Kõnnussaar.

Emotsionaalset turvalisust võidakse märkamatult, kuid järjekindlalt hävitada ka ilma kaaslast otseselt petmata – teda päevast päeva alavääristades, narrides või tema kallal näägutades. Ja alles siis, kui emotsionaalne turvalisus kahe inimese vahel on juba tugevasti kahjustatud, võivad juhtuma hakata ootamatud, väikesed ja suured reetmised.

Kriisi sattununa võiks mõelda, mida saaks jahtunud suhtega veel teha, kuidas taastada seda kaunist, mis on kunagi olnud ja mis on seal tegelikult ikka veel olemas, kuid mida me ei suuda aastatega kuhjunud negatiivsete kogemuste alt kätte saada. Selle asemel et otsida süüdlast ja rääkida reetmisest, võiks rääkida mõlema poole vastutusest ja panustamisest sellesse, et suhe püsiks. Tasub meeles pidada, et mõnikord on teatud reageerimis- ja käitumisviisid lihtsalt appikarje...

Reetmine võib olla ka lihtsalt mõte, pilk või puudutus. Selleks ei pea suudlema võõrast meest või naist, rääkimata millestki enamast. Kellel meist poleks olnud ahvatlusi kiusatusele järele anda? Aga sellistel puhkudel tasub asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kas mulle meeldiks, kui tema nii teeks. See kainestab alati. Kui reetmine on juba toimunud, siis pole oluline, kas see tuleb välja või jääb igavesti saladuseks, sest see mürgitab suhet igal juhul ja selle taagaga on reetjal endal raske edasi elada.

Lähedase inimese reetmist on väga raske üle elada. Ja see ei puuduta mitte ainult abikaasat või elukaaslast, kannatavad ka kõik teised, kes meist hoolivad. Eriti tuleb selles olukorras mõelda oma lastele ja vanematele, kes pole ju milleski süüdi.

Andeks palumine on ilus komme, kuid alati ja kõike ei saa andestada, kui väga me seda ka tahaks. Mõelgem sellele, enne kui oma käitumisega lähedastele haiget teeme!