Toomas Jürgenstein: uut- ja vanamoodi gümnaasiumi lõpetamine

Toomas Jürgenstein Foto: Erakogu

Tänavu kevadest muudetud kord gümnaasiumi lõpetamiseks vähendas õpilaste valikuvõimalusi ja vastutust, kirjutab Hugo Treffneri gümnasiumi usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja Toomas Jürgenstein.

Lähenev september viib sagedamini mõtted tagasi kooliga seotud teemadele. Isiklikult olen mitmel puhul mõelnud just gümnaasiumi lõpetamisele. Võrreldes eelnevate aastatega lõpetasid abituriendid tänavu kevadel gümnaasiumi uutmoodi - õpilased pidid sooritama kolm kindlat riigieksamit, koolieksami ja kaitsma uurimistöö. Olengi juurelnud muutunud lõpetamistingimuste kohta ja olen muutuste suhtes üsna eitaval positsioonil. Eelkõige on mu kriitika seotud õpilase valikuvõimaluste ja ka vastutuse vähenemisega.

Eelmise õppeaastani kehtinud korra kohaselt pidid õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama viis eksamit, millest vähemalt kolm pidid olema riigieksamid. Seejuures oli kõigile lõpetajatele määratud vaid üks kohustuslik eksam - emakeel, ülejäänud sooritatavad riigieksamid võis õpilane valida matemaatika, võõrkeelte, loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika), ajaloo jt õppeainete hulgast. Riigieksameid loeti sooritatuks, kui õpilase tööd hinnati vähemalt 20 punktiga.   

Praktilisest koolielust mäletan, et ikka oli neid õpilasi, kes sooritasid viiest nõutavast eksamist kõik riigieksamitena, oli neid, kes tegid kolm riigieksamit ja valisid juurde kaks koolieksamit, oli ka neid, kes eelistaid koolieksami vormina uurimistööd, mis oli samuti lubatud.

Käesolevast õppeaastast olid valikud tunduvalt piiratumad. Abituriendid sooritasid kohustuslikud emakeele, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid, eksami sooritamiseks piisas ka ühe punkti saamisest. Lisaks tuli neil veel sooritada koolieksam ning kaitsta uurimistöö või praktiline töö.

Kui neid kaht süsteemi kõrvutada, siis esmalt torkavad teravalt silma mõned asjaolud. Esiteks on õpilase valikuvõimalused vähenenud. Nii puudub võimalus valida riigieksamiks loodusaineid, ajalugu, ühiskonnaõpetust või geograafiat. Mulle näib, et lisaks õpilaste valikuvõimaluste vähenemisele on sellel mõju ka nende õppeainete autoriteedile, kus enam riigieksamit ei ole. Õppeained oleks justnagu jagatud olulisteks ja sekundaarseteks. Lisaks kannatab süvendatud õpe, sest esmajoones seavad paljud koolid oma tunnimahud ja valikained nii, et see toetaks eelkõige õpilaste ettevalmistust riigieksamiteks. Mulle näib, et seetõttu läheb kaduma osa hariduse mitmekesisusest.

Uue gümnaasiumi lõpetamise korra kohaselt piirdub valikuvõimalus matemaatika kitsa või laia kursuse baasil tehtava eksami eelistamisega, lisaks analoogiliselt varasemaga võib õpilane valida koolieksameid ja uurimistöö teemat. Põhimõtteliselt oleme olukorras, kus õpilasele jäävad ainult väiksema kaaluga valikud, kuna riigi tasandil tehakse valikud õpilase eest ära. Minu arvates on see samm tagasi, seda enam, et tänapäeva maailm nõuab sageli just mõtestatud valikute sooritamist. Lisaks annab lõpetamise künnise langetamine ühele punktile ka kahtlasevõitu signaali – eksamivalik polnud õpilase tehtud ja selle eest ei nõuta ka vastutamist. Mulle näib, et tänavune kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus, 30,2 punkti, peegeldab just sellist suhtumist.

Pigem positiivselt tahaksin uues eksamikorras mainida kohustuslikku uurimistööd ja praktilist tööd. Minu esimese aasta kogemus näitas, et uurimistöid tehes avanesid õpilased ootamatustest külgedest, neile esines rohkesti ahaa-elamusi, paljud pidid lahendama nende jaoks harjumuspäratuid probleeme ning tulemused olid nii mõnelgi juhul isegi paljunäinud õpetaja jaoks üllatavad. Samas võtab korralik juhendamine õpetajalt väga palju energiat ja aega ning selle ühitamine igapäevase õppetööga pole sageli lihtne.  

On vist üsna endastmõistetav, et lisaks ainealastele teadmistele peaks õpilane koolist kaasa saama teatud oskused ja eluks vajalikud juhised. Kindlasti kuulub eluks vajalike oskuste juurde ka noore inimese valikute tegemisega harjutamine. Õpilastele peab koolis andma võimaluse langetada otsuseid, nende eest vastutada ning oma valikute käigus teha vigu ja kogeda eksimusi, et neid hiljem parandada. Ma kardan, et eelnevalt kirjeldatud ettevalmistust eluks uus gümnaasiumi lõpetamise kord eriti ei soosi.