Tiia Lepik: innovaatiline kool

MHG arendusjuht Tiia Lepik

FOTO: Erakogu

Innovaatiline kool on headele suhetele rajatud kool, kirjutab Miina Härma Gümnaasiumi arendusjuht Tiia Lepik.

Juhtides juunikuus Tartu Noortevolikogu Maailmakohvikus innovaatilise kooli ümarlauda, üllatas mind pisut, millisena näevad tänased noored unistuste kooli. Kui uute koolide rajamisel keskendutakse väga palju ruumilahendustele ja meediast on jäänud kõlama noorte valmidus üha enam e-õppekeskkonnale üle minna, siis Tartu linna terasemate gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste jaoks pole füüsiline ja virtuaalne keskkond hea kooli märksõnadena kaugeltki kõige olulisemateks teguriteks.

Innovaatiline kool on tänaste noorte jaoks pigem selline koht, kus on paigas omavahelised head suhted õpetajate ja õpilaste vahel, õpilaste ja juhtkonna vahel. Uus, paljuski virtuaalmaailmas kasvav põlvkond väärtustab üle kõige vastastikusel lugupidamisel põhinevaid sotsiaalseid suhteid, millesse on kaasatud kõik osapooled oma kogemuste ning teadmistega. Seda arvamust toetavad ka paljud uuringud uue põlvkonna ootustest töökeskkonnale, kus primaarne on isiksuse eripärasid arvestav avatud suhtluskeskkond.

Tänaste noorte jaoks on innovaatilise kooli üheks märksõnaks hea õpetaja ja koostööaldis õpilasi kaasav juhtkond. Juhtkonna ja õpetaja suhtumisest õpilasse ning koostöövalmidusest sõltub, kas õpilased õpivad ja tahavad koolis käia. Innovaatilises koolis ei ole õpetaja vaid ühesuunaline hindaja, vaid küsib õpilastelt ka oma tööle hinnangut ning annab pärast tagasisidet, mis järeldusi ta sellest tegi. Noored ootavad võimalust ise läbi eksimuste õppida ja ei pane pahaks ka täiskasvanutele, kui nad kõike ei tea.

Suve hakul meie koolis toimunud konverentsil «Haridusparadigmade muutused – vajadus või võimalus?» julgustas Rakett69 2014.aasta finalist Janeli Õun õpetajaid suunama õpilasi läbi eksimuste õppima. Õpetajana laseks ta õpilastel ise uutele ülesannetele lahenduskäike leida ja alles pärast tutvustaks teooriaid. See tekitab õppimises põnevust ja valmistab ette ka reaalseks eluks, kus sageli on eesmärgini jõudmiseks palju erinevaid lahendusteid.

Veelgi enam tahaksid õpilased osaleda suurtes meeskondlikes projektides, mille raames saab kaaslastega koos lahendada erinevaid ülesandeid, kasutada erinevates tundides ja väljaspool kooliruumi omandatud teadmisi. Soovitakse rohkem vastutust, et läbi viia õppekäike, ühiseid õppetalguid, õpilaste-õpetajate vahetusi eri koolides. Selle eelduseks peetakse aga kooli juhtkonna usaldust oma õpilaste suhtes ja õpilaste head läbisaamist õpetajaga.

Igal aastal, kui kohtun augustis oma keskkooliaegsete lennukaaslastega, meenutame loomulikult kooliaegu. Endiselt imeteleme õpetajaid, kes olid väärikad nii enda kui oma õpilaste suhtes, kes toetasid noorte inimeste algatusvõimet ja kunagi ei naeruvääristanud õppimisprotsessis eksimist. Samad soovid on jäänud ka tänastele õpilastele. Mitte midagi pole inimeseks olemise juures muutunud.

Innovatsioon on läbi aegade ilmselgelt usalduslikus ühises arenemises. Meie kooli lõpuklassides läbiviidud rahulolu-uuringus vastasid tänased õpilased, et parim asi koolis on pühendunud ja sõbralik õpetaja, kes muudab tunnis käimise nauditavaks. Hea koostöö, paindlikkus ja õpetaja vastutulelikkus ning pingevaba suhtlemine paneb õpilased õppima. Noored tunnistasid, et hindavad õpetajaid, kes nõuavad tundides osalemist ja innustavad neid eelkõige kaasava partnerlusega. Aga nad ei taha kohal olla siis, kui nende alles arenevat mina-pilti üleolevalt või alahindavalt suhtutakse.  

Maailmakohvikus osalenud noored arvasid, et hea koolisisene suhtlus algab juhtkonna avatusest ja koostööst õpilastega. Suures koolis ei peaks juhtkond iga üksiku õpilaseni personaalselt jõudma, küll peaks nende koostöö õpilasesindusega olema aktiivne. Arutelude käigus selgus, et mitmetes koolides on õpilasesinduste ressurss kasutamata. Tihti sattuvat õpilasesindustesse vähese algatusvõimega tublid õppurid, kes lasevad kohusetundlikult end kohale määrata, kuid õpilaste õigusi ei oska kaitsta.

Ümarlauas osalenud Tartu linnapea Urmas Klaas kutsus üles kõiki noori rohkem juhtimises osalema. Uhke tunne oli kuulda, kui meie kooli õpilased ütlesid, et õpilasesindusse kuulumine on auasi. Nad osalevad ettepanekute ja sõnavõttudega juhtkonna koosolekutel, õppenõukogu ning hoolekogu töös. Neil on hääleõigus, mida nad julgelt ka kasutavad. Aktiivsete noortevolikugu liikmetena peavad nad oma eesmärgiks tõsta õpilasesinduste teadlikkust oma õigustest ja võimalustest. Linnapea Urmas Klaas julgustas õpilasi kooli juhtkonna uksi kulutama, järjepidevalt ettepanekuid tegema ning uurima, mis ettepanekutest on saanud.

Kurb oli kuulda, kui mõni gümnasist arvas, et kolm gümnaasiumiaastat tuleb ära kannatada, siis saab minema, saab mujale. See ei soodusta julgete ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Noored ise arvasid, et sellise vaikiva ja põgeneva põlvkonna kasvamist toetab oma aja äraelanud kinniste uste süsteem, kus juhtkond viibib suletud uste taga. Kool, kus direktorit pole kuude kaupa õpilaste seas näha, kus õpetajad ei taha astuda dialoogi oma õpilastega, kus kardetakse tagasisidet. Kool, kus õpilastele ei räägita kooli arenguplaanidest, muudatustest ja keeldutakse uuemate haridussuundadega kaasa minemast. Tänased noored tahavad kohe toimuvast teada saada ja kaasa rääkida, info vananeb lootusetult kiiresti ning ei kõneta neid hiljem.

Vaadates ja kuulates maailmakohvikus osalejaid, oli minul küll tänase noore põlvkonna üle siiralt hea meel. Nad on julged ja räägivad ilma keerutamata asjadest, mis neile korda lähevad. Neil on inimlikud ootused ümbritsevale keskkonnale ja sealsetele suhetele. Ja nad õpivad ning suhtlevad piirideüleselt. Kui meil on teadmine, et kooli mainekujundus algab õpilaste arvamustest, mida nad väljaspool kooli jagavad, peaks iga koolijuht veelgi enam julgema õpilasi kaasata ja usaldada.

Head uut kooliaasta algust ja häid suhteid igasse innovaatilisse kooli!

Tagasi üles