Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2014/08/29/3308763t1h646c.png)
Silmad ei taha uskuda, aga paber ei valeta. Berliin, Cannes, Shanghai, Moskva, Veneetsia, Montréal, Tokyo ... ja Tallinn. Viieteistkümnendana seal kõrval. Nii on otsustanud rahvusvaheline produtsentide liitude föderatsioon, mis akrediteerib filmifestivale, et lihtsustada tootjate ja levitajate orienteerumist kireval festivaliturul.
Mitteametlikult on seda mittespetsialiseeritud võistlusprogrammiga seltskonda nimetatud ka A-klassiks. Tegelikud jõujooned paneb paika muidugi elu ise, aga meie regiooni liidriks võiks PÖFFi nimetada küll.
Vaataja ei pruugi sest kohe otsest kasu lõigata, kui just Lars von Trieri masti mehed siia ei hakka saabuma, mida on siiski raske uskuda. Aga uhkem tunne võiks olla ka niisama. Rääkimata Tallinnale ja Eestile sülle kukkuvast reklaamist.
Tiina Lokk lendab jätkuvalt sealpool pilvi.