Osalesin Arvamusfestivalil vestlusringis «Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?».
Jaak Nigul: arvamus Arvamusfestivalist
29. august 2014, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida ma seal kuulsin. Järjekordselt sai kinnitust laialt levinud eksiarvamus, et ka valitsussektor (avalik sektor ilma oma äriühinguteta) maksab makse. Nägin, et paljud ei tunnista, et vastutasuks riigi tagatud õigustele ja vabadustele võiks neil olla ka kohustus aidata neid õigusi kinni maksta. Kuulsin noorelt juhtimisspetsialistilt, et vahetustega töö on ainult robotitele, tänapäeva noored ei huvitu tööst tootmissektoris ja just sotsiaalsed äriideed viivad elu edasi.
Mida ma seal ütlesin. Kui kõigis riigieelarve valdkondades on rahapuudus, siis oleks ju loogiline suunata oluliselt rohkem töötajaid lisandväärtust looma, et ümberjagatav summa saaks olla suurem. Ka siis, kui me kõik siin Eestis oleksime sama andekad nagu Jaan Kross või Arvo Pärt, peaks 99,9% meist tegelema ühiskonna käigushoidmisega. Ülikoolid võivad toota kuitahes palju sotsiolooge, sotsiaalselt ei lähe sellest elu ikkagi paremaks. Iga makse maksev ettevõtja on sotsiaalsem kui ükskõik milline sots, sest ettevõtjad teevad seda, millest sotsid vaid räägivad.
Mis selle festivali tõttu muutub? Mitte midagi. Mingi osa rahulolematutest sai auru välja lasta ja poliitikud said valimiste eel end näidata. Osalejatele jäi vähemalt õigus tunda, et nad olid kaasatud. Eriarvamused jäävad ja see on täiesti okei. Mind häirib vaid see, et päris suur osa ühiskonnast arvab endal olevat vaid õigused ja vabadused, aga mitte kohustusi riigi ees.
Arvamusfestival parandab kahtlemata eesti väitluskultuuri, kuid kas see on meie suurim probleem, et suunata sinna nii paljude tuntud kodanike mõttetöö? Väitluskultuur on kindlasti vähem oluline kui näiteks joomiskultuur, kuid seda parandavat festivali pole seni keegi korraldanud. Pakun, et meie suurim probleem on valitsemiskultuur ehk see, et meie enda juhtima valitud ja palgatud isikud juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi peamiselt erakondade juhtivliikmete ja mitte ühiskonna huvides. Siit küsimus: kes võtaks organiseerida Valitsemisfestivali?