Ettevõtete-asutuste soopoliitika auditeerimine ja trahvimine võib kasvatada vastuseisu võrdõiguslikkusele ning halvendada naise positsiooni tööjõuturul, leiab Eesti Väitlusseltsi võistkond tänase online-väitluse lõppsõnas.
Väitlusselts: trahvioht soosib naistevaenulikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täname väga Barbi Pilvret väitluse ning sisukate, põhjalike ning argumenteeritud vastuste eest!
Siiski ei leia me, et diskrimineerimist naiste ja meeste palga erinevustes peaks pidama sedavõrd suureks probleemiks, et see nõuaks seadusandlikku sekkumist.
Tõime välja, et palgaerinevuste illustreerimisel käiakse arvudega ümber küllalt vabalt ning üldjuhul ei näita need võrdsel positsioonil ja võrdse tööpanusega meeste ja naiste palgavahet.
Hirmutava näitena välja toodud Euroopa statistiliselt suurim palgalõhe Eestis on tingitud näiteks väga paljudest objektiivsetest teguritest nagu näiteks naiste ja meeste erinevad töövaldkonnad või naiste suur tööhõive.
Diskrimineerivate palgaerinevustega tegelemisel on oluline küsimus, kuidas neid leida ning tõendada, millele oponent päriselt siiski ei vastanud. Kui mehhaanik ja meditsiiniõde tunnistatakse vastutuse, koormuse, vaimsete nõudmiste poolest võrdseteks, kuid mehhaanik saab sellegipoolest meditsiiniõest rohkem palka, siis ei saa töökoja omanikule selle eest trahvi teha. Samuti on töökohtade ja töötajate sarnasuse hindamine ühe asutuse sees väga keeruline.
See on üks põhjustest, miks me ei ole jätkuvalt nõus palkade erinevuste vähendamiseks välja pakutud meetmete efektiivsusega ehk siis võrdõiguslikkuse volinikule trahvimisõiguse andmises või võrdõiguslikkuse auditite tegemises.
Lisaks, nagu nõustus ka Pilvre, ei laeku praegu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule naistelt kaebusi, mille põhjalt üldse saaks taolisi trahve või auditeerimisi teha. Ka ei teki töötajal võimalust palkade võrdlemiseks, kuivõrd palgaandmed ettevõtetes on salajased.
Oleme nõus, et ajalooliselt on naiste soorollid muutunud ja see on igati normaalne. Samas tõdeme, et teatavad erinevused naise ja mehe vahel on olemas ning sellest tulenevalt on ka tendents töötada erinevatel elualadel paratamatu ja mõistlik. Suund võrdõiguslikkuse suunas ei tohi teistpidi hakata survestama neid naisi, kes valivad prioriteedina perekonna.
Tahame rõhutada, et üldises statistikas kajastuvat numbrilist palgaerinevust ei pea tingimata demoniseerima ehk siis teatav palgavahe võibki jääda. Praeguse Eesti sotsiaalsete väärtuste kontekstis direktiivsete ning jõuliste meetmete kasutamine (välja toodud trahvid või ettevõtte keskkonda hindamas käivad konsultandid jm) võib hoopiski naiste võrdsete võimaluste tagamisel kasvatada vastuseisu võrdõiguslikkusele ning halvendada naise positsiooni tööjõuturul.
Mõlema osapoole lõppsõnade avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud!