Õpetajate Leht

FOTO: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda:

Õpetajate märgatavaks palgatõusuks puudub poliitiline kokkulepe

«Et muuta õpetajakutse atraktiivsemaks, on vaja 30−40 protsenti palgatõusu. Paraku pole seni tehtud poliitilist otsust, et õpetaja palk on prioriteet ja raha tuleb juurde anda,» nentis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kooliaasta eel Õpetajate Lehele antud intervjuus.

Eesti lapsed vene kooli?

Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks. Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.

Annelinnas käib koolitöö Norra moodi

Tartu Annelinna kolmes koolis püüavad õpetajad klassitoas tekkinud probleemidele edaspidi koos kolleegidega lahendusi leida. Norras alguse saanud LP-mudelit (learning environment and pedagogical analysis) kasutatakse Taanis juba 800 koolis. Teaduspõhine LP-mudel on kindel raamistik koolikultuuri parandamiseks ja senisest süsteemsem lähenemine väljakutsetele, mida iga õpetaja töös ette tuleb.

Tartu sügisfoorum kompis uue tegelikkuse piire

Juba seitsmendat korda algas Tartu koolirahvale uus aasta sügisfoorumiga, kus pedagoogiliste teemade asemel rõhk inspiratsiooni kogumisel ja silmaringi avardamisel. Foorumil «Uue tegelikkuse piiridel» astusid enam kui poole tuhande õpetaja ette loengutega kaitseväelane Karin Kanarik, teadlased Madis Arukask ja Mart Noorma, ettevõtja Indrek Kasela, raamatute autorid Valdur Mikita ning Juhan Aru ja Kristjan Korjus.

Matemaatikaõpe – kas drill või kümblus?

Kas õppida matemaatikat reegleid omandades, kuni need on pähe kulunud, või peaks algusest peale otsima matemaatikale elulisi ja põnevaid kasutamisvõimalusi? küsib TÜ haridusteaduste instituudi õppekava peaspetsialist Maria Jürimäe.

Kellest saab kutsehariduse eestkõneleja?

Kutsekooliõpetajad, haridusametnikud ja insenerid arutasid Vana-Võidus kutsehariduse ehitussektori probleeme ja pidid paraku tõdema, et ussisõnu nende käsutuses pole. Tuleb hakata liikuma lihtsamast keerulisema poole, abiks on võtta vaid lahke talupojamõistus, kirjutab Tallinna tehnikakõrgkooli lektor, EEEL kutsekomisjoni liige Enn Tammaru.

Kilpkonn äratas huvi Eesti teaduse vastu

21.−26. juunini Kopenhaagenis toimunud Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScienceOpenForum (ESOF) oli esmakordselt esindatud ka Eesti. Kinnistamaks tugeva IT-riigi kuvandit, esitlesid eestlased eri teadusvaldkondade nutikaid rakendusi. Eesti väljapanekut messil korraldas teadusagentuuri algatus «Researchin Estonia» Liis Livini juhtimisel.

Kaks kasutut anglitsismi

«Keelekaste» rubriigis kirjutab Priit Põhjala episoodidest: «Telesarju reklaamivad ja nendest kirjutavad inimesed on hakanud ära unustama lihtsaid ja selgeid eesti sõnu «jagu» ja «osa». Selle asemel räägivad nad, muidugi inglise keelest mõjutatuina, telesarjade «episoodidest».»

Kas kaitsta perekonda sihtasutusega?

Kooseluseadusest kirjutab Aarne Ruben: «Milleks me hakkame sajandite jooksul kindlaks kujunenud rituaale rikkuma ja saadame altari ette kaks ülikondades härrasmeest kui paari? Mis mõte sel on, kui pruudil lõug kare?»

Prantsusmaal müüri ladumas ja veesõda pidamas

«Õppisin palju eri kultuuride ja maade kohta ning samuti prantsuse keelt – see oligi minu põhieesmärk laagrisse minekul. See kolm nädalat oli tõeline kultuuride segu ja nüüd oskan teha ühte tõelist Itaalia pitsat, jutustada türgi muinasjuttu ja kirjutada oma nime korea keeles. Kolm nädalat Prantsusmaal oli aeg täis parimat toitu, inimesi, kuumust,» kirjutab Ingel-Brit Parmas suvisest töölaagrist Prantsusmaal.

Laps teeb filmi sellest, mida näeb

Tallinna Pääsusilma lasteaias teevad lapsed projektiõppe käigus multifilme. Kui keeruliselt või lihtsalt see käib, mida lapsed seejuures õpivad ning mida põnevat projektiõpe lisaks multikatele lasteaeda toob, rääkisid Pääsusilma lasteaia õpetajad ja juhid.

Tove Janssoni müstiline maailm/Meretagune kool maarjamaistes kätes/Vargne pilguheit Waldorfi väärtustesse

Raamatuküljel kirjutab Mare Müürsepp muumitrollide loojast Tove Janssonist ja tema 100. sünniaastapäevast. Juttu tuleb ka Heljo Männi uuest lasteraamatust, mis tutvustab Waldorfi pedagoogika väärtusi ning Stockholmis Euroopa kooli üles ehitanud eestlanna Rita Ahoneni lugu.

Virve Kurbeliga naistetantsust ja Kullaketrajatest

Tantsuansambel Kullaketrajad soovib teha koostööd Tallinna või Tallinna lähiümbruse kooliga, kes on huvitatud oma majas tegutsevast neidude tantsurühmast. «Kui Tallinnas või Tallinna ümbruses leidub mõni kool, kus on tantsuhuvilisi tütarlapsi ning ühtlasi võimalus kahel õhtupoolikul nädalas kooli võimlas või aulas harjutada, võtke palun minuga ühendust,» pöördub ansambli Kullaketrajad kunstiline juht ja koreograaf Virve Kurbel üleskutsega koolijuhtide poole. Salme kultuurikeskuses, kus ansambli naisrühmad koos käivad, paraku ühegi uue rühma loomiseks enam ruumi pole. Kasu oleks koostööst mõlemal: kool saab endale tantsurühma ja Kullaketrajate põhikoosseis järelkasvu. Tantsima on oodatud tüdrukud alates 14. eluaastast, tulla võivad kõik.

Ega pill ole süüdi, kui seda mängida ei osata

Els Roode: «Olin viisteist, kui kannelt mängima hakkasin. Alguses õppisin klaverit, aga kuna minu kooliaeg oli sõja ajal, kippusid õpetajad ära kaduma − kes viidi, kes läks ise, ja nii ma käisin käest kätte. Hiljem olin klaveri jaoks juba liiga vana. Kui lastemuusikakoolis avati 1949. aastal rahvapilliklass, läksin sinna. Hakkasin õppima kromaatilist kannelt, millel erinevalt rahvakandlest saab mängida kõike: klassikat, kerget muusikat, rahvamuusikat.»

Tartus tuleb KOHAL OLLA, sest algab Draama

Katrin Maimik kirjutab Eesti teatri festivalist Draama, mis toimub sel aastal 1.−7. septembrini. Draama kuraator on kirjanik Tõnu Õnnepalu.