Eestis on juba üle kahekümne aasta liigutud kokkuleppe poole, et riik võiks olla avatud, kirjutab Memokraadi asutaja Daniel Vaarik. Tegelikus elus aga võib kohmakalt saavutatud avatus lüüa vallavanemat jalaga.
Daniel Vaarik: miks kolida läbipaistvasse omavalitsusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi hümn Pika Hermanni tornist kostab vaiksemal õhtul Lasnamäe servani välja, kujundab enamiku inimeste jaoks riigi näo siiski kohalik omavalitsus. On tore, kui peaministri büroo Toompeal on skandinaavialikult avatud, ent kui all-linna poliitika on suletud ja hämar, siis puuduvad selles linnas elavatel inimestel paljud vabadused ja eelised, mida läbipaistvus neile võiks anda.
Eestis on juba üle kahekümne aasta liigutud kokkuleppe poole, et riik võiks üldiselt olla avatud. Me usume, et avatud valitsemine on kasulik samal põhjusel, miks avatakse uksi – uksed viivad kuhugi. Seinad ei vii. See usk on andnud meie valitsemisele ühe tähtsa telje, see on andnud Eestile identiteedi ning muutunud isetäituvaks ootuseks, tänu millele meil ongi lihtsam asju ajada.
Avatud koha elanikud peavad vähem vaeva nägema info kättesaamiseks. Kui me kõik nii kokku lepime, siis nende ettevõtmised lähevadki ladusamalt. Ei ole ilmselt kahtlust, et suletud omavalitsuses on ka korruptsioonirisk suurem, korruptsioon tähendab aga seda, et rahva ühine raha võib liikuda selliste inimeste taskusse, kes ei loo selle eest sugugi ühiseid hüvesid.
Kui liikuda emotsionaalsemate mõõdikute poole, siis mitte ilmaasjata ei sisalda OECD parema elu indeks kogukonna ja osalemise mõõdikuid. Inimesed, kes tunnevad, et neil on võimalik oma kogukonnaelu juhtimises osaleda, on väidetavalt õnnelikumad. Igal inimesel, kes valib endale elukohta Eestis, soovitan seepärast kaaluda ka omavalitsuse avatuse taset.
Samas on mõistetav, et paljud omavalitsused, mis praegu pole piisavalt avatud, ei ole seda mitte sellepärast, et seal töötavad inimesed üldiselt ei usu avatusse, vaid põhjus võib olla hoopis hirmudes ning oskuste puudumises.
Kerge on ju olla prožektorivalguse evangelist, kes käib mööda seminare innustava sõnumiga, et omavalitsuse avamine on sama lihtne kui jalutuskäik vastvalminud kergliiklusteel ning sellest sünnib vaid meeldivaid emotsioone. Tegelikus elus käib omavalitsuste tegevuse avanemisega kaasas vähemalt teatud hulk segadust ning kohmakalt saavutatud avatus võib lüüa vallavanemat jalaga.
Palju võib valesti minna uute läbipaistvate süsteemide rakendamisega. Need ei pruugi esialgu hästi töötada. Ja isegi kui töötavad, ei järgne sellele kohest avalikkuse kiitust, vaid hakatakse hoopis kiuslikult kaevama asjades, mis nüüd päevavalgusele on tulnud. Rahvas küsib, miks näeme alles nüüd asju, millest oleksime pidanud kuulma juba aastaid tagasi, ning tihti sünnib sellest tükiks ajaks lihtsalt hulk uusi kahtlustusi.
Olen sel suvel siseministeeriumil aidanud tutvustada üsna ainulaadset kohaliku e-omavalitsuse süsteemi Volis. Volise loojad ning varajased rakendajad on aga aastate jooksul näinud tõsist vaeva, arvutid on kinni jooksnud ja võrgud on maha kukkunud rohkem, kui keegi julgeb tunnistada. Nüüd on tööriist valmis ja toob meieni näiteks Tartu kaasava eelarve, kuid ilmselt on mitme aasta jooksul kõigi asjaosaliste peast käinud läbi mõte, miks seda kõike tarvis on või miks just mina sellega tegelema pean.
Aga tööriistad määravad tulemuse. Meenub, kuidas üks abivalmis praktikant proovis ühe firma väljasõidul punase veini pudelit avades sellel kaela maha lüüa ning sai sellega hakkama vaid mõni sekund enne, kui keegi seljakotist korgitseri üles leidis. Vein ei olnud joodav ning üldse nägi sündmuskoht välja, nagu oleks seal toimunud mõrv. Liiga rutakas ja rohmakas avanemine lõpeb sageli samamoodi.
Üritades oma tegevust avada, mängivad mõned omavalitsused ideega korraldada volikogu istungitest videoülekandeid, kuid neist vähestest, kes selleni jõuavad, lõpetavad selle peagi, sest selgub, et keegi ei viitsi vaadata ja pildi kvaliteet pole ka suurem asi. Videoülekanne on parim näide näilisest avatusest, millega ei käi ilmtingimata kaasas sisulist läbipaistvust. Praktilises elus on videoülekanded kasulikud ajalooliselt olulistel hetkedel (näiteks Rein Langi tagasiastumiskõnet vaatas parlamendis videovoo vahendusel ühel hetkel üle 6000 inimese).
Lisaks Volise-sarnastele süsteemidele algavad head avanemise tööriistad lihtsatest asjadest – et dokumendid ja määrused oleks korras ja leitavad, et nende sisu saaks otsida, et omavalitsuse andmed oleksid ühtses formaadis ja avatud.
Tähtsuselt järgnevad sellele kaasavad lahendused, mis arvestavad elanike tagasisidega, samuti elanikele info edastamine sotsiaalmeedias ning seal ka nende küsimustele vastamine. Ega ilmaasjata pole keskmiselt iga neljas päring internetis seotud kohaliku info otsimisega. Inimeste infovajadus on suur ning selle rahuldamine on üks kohaliku võimu ülesandeid.
Avades omavalitsuse tegevusi ja andmeid, ei tohiks keskenduda ainult tehnoloogiale. Tehnoloogia ise ei tee avamise tööd kunagi ära, seepärast peaks iga lahenduse taga olema konkreetne inimene, kes vastutab selle eest, et see iga päev töötab. Samuti ei tee tehnoloogia ära omavalitsustegelaste rahvaga kohtumise tööd, vaid lihtsalt täiendab seda suurepäraselt.
Omavalitsuse avaja jaoks hea tööriist on ka läbipaistev protseduur. See tähendab eelkõige seda, et kõik inimesed teavad, kuidas infot saab, ning teavad ka seda, et ühte inimest ei eelistata alusetult teisele. Päriselt, mitte ainult paberil. Üks kinnisvaraarendaja ei saa infot kuskil saunas teisest varem ja ka malevakaaslane ei kuule lähenevast hankest enne kui teised. Nad kõik saavad infot samal ajal muu rahvaga.
Läbipaistev protseduur tähendab ka seda, et kõik andmed on esitatud võimalikult hästi töödeldavas vormis. Et näiteks palgaandmed ei oleks välja trükitud ja seejärel uuesti skaneeritud häguseks PDFiks, vaid oleksid kohe esitatud mugavas tabeliformaadis, millest saavad aru nii inimesed kui ka arvutid.
Mõned omavalitsused, eriti väiksemad, on avanemisele mõeldes mures aga sellepärast, et kuigi korruptsiooni pole, jääb väikeses vallas, kus kõik tunnevad kõiki, ikkagi mulje korruptiivsetest seostest. Ka siin tuleb appi protseduur, sest igasuguse huvide konflikti lahendamise esimene tingimus ongi selle deklareerimine. Deklareeritud mure on pool muret ja ka see on üks hea läbipaistva valitsemise praktika.
Valitsemise avamise tõelised viljad valmivad alles siis, kui sellega on mõnda aega vaeva nähtud. Seega, kui kuskil on pikka aega avatust harjutatud, tasub sinna ka elama minna, sest esiteks on seal parem olla ja teiseks, see on hea tagasiside läbipaistva valitsemise raske töö tegijatele.