L, 10.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Online-väitlus: meeste ja naiste palgaerinevusi peaks seadustega vähendama

Alo Raun
Online-väitlus: meeste ja naiste palgaerinevusi peaks seadustega vähendama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Elmo Riig / Sakala /kollaaz Katri Karing

Postimees.ee tänases online-väitluses üritab sotsialdemokraat ja naisõiguslane Barbi Pilvre tõestada, et meeste ja naiste palgaerinevusi peaks seadustega vähendama. Vastupidist seisukohta kaitsevad Eesti Väitlusseltsi esindajad Eva Sule ja Marko Uibu.

Avakõnedele järgneb kell 11.30 interaktiivne ristküsitlus, kus saavad sõna sekka öelda ka lugejad. Oma küsimused Pilvrele võib postitada selle loo kommentaariumisse. Ristküsitlusele järgneb väitluse kolmas osa, kus kumbki pool esitab oma lõppsõna.

BARBI PILVRE ARGUMENDID
Meeste ja naiste palgaerinevusi peaks seadustega vähendama

Kui Eestis täidetaks vastavaid seadusi, poleks meil meeste ja naiste palgaerinevustest põhjust vähemalt sama või samaväärse töö raames rääkida.

Kehtiva palgaseaduse paragrahv 5 kohaselt on keelatud palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, perekonnaseisust ja perekondlikest kohustustest. Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.

Ka soolise võrdõiguslikkuse seadus kehtib Eestis aastast 2004. Selle paragrahv 6 kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks muu hulgas ka see, kui ta kehtestab ühest soost töötaja(te)le ebasoodsamad töö tasustamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegelevale teisest soost töötajale. Lisaks on töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta, mille põhjal saaks otsustada, kas selline vahetegemine esineb.

Kuidas sellises olukorras, kus kehtivad seadused, mis peaksid välistama meeste ja naiste palkade erinevuse, on võimalik, et Eestis on naiste ja meeste palgalõhe Euroopa Liidu suurim? (vt. näiteks uuring "Naised-mehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang")

Palgalõhe vähendamiseks sama töövaldkonna sees või samal ametikohal peaks tugevdama palgaseaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmise järelevalvet.

Lisaks tuleks tegelda laiema kultuurilise kontekstiga: meeste ja naiste ametite üsna range eristatusega Eestis.

Poliitikauuringutekeskuses Praxis 2010. aasta lõpuks valmivast uuringust on nimelt juba praegu ilmnenud, et valdavalt on nii suur palgalõhe tingitud horisontaalsest segregatsioonist – mehed ja naised töötavad meil erinevatel elualadel ja nende elualade erinev palgatase mõjutab palgalõhet.

«Naiste alad» nagu haridus, teenindus või hoolekandega seotud elukutsed on madala palgatasemega ja olid seda ka majandusbuumi ajal.

Tööjõuturu horisontaalse soolise segregatsiooni teemat pole piisavalt problematiseeritud, valitseb arusaam, et naiste ja meeste tööd peavad olema selgelt eristatud.

Seega, meeste ja naiste palgaerinevusi peaks seadustega vähendama, aga selleks ei ole vaja eraldi seadust, vaid tuleks täita Eestis juba kehtivaid seadusi ning andma soolise võrdõiguslikkuse volinikule õiguse trahvida seaduserikkujaid, nagu see on näiteks Rootsis.

VÄITLUSSELTSI VÕISTKONNA ARGUMENDID
Meeste ja naiste palgaerinevusi ei peaks seadustega vähendama

Esmalt täname Barbi Pilvret esitatud argumentatsiooni eest! Väitlusseltsi meeskond nõustub, et Eesti seadused keelavad juba praegu meeste-naiste diskrimineerivad palgaerinevused, kuid on jäänud selles pigem teoreetiliseks.

Paraku leiame, et ka oponendi ettepanekud ei paku toimivamat lahendust palgalõhe vähendamiseks ega muudaks kuidagi hetkeolukorda. Me ei saa nõustuda ka oponendi eeldustega, et palgavahe tuleneb märkimisväärsel määral naiste diskrimineerimisest või et seaduste tõhusam rakendamine suudaks praktikas taolisi palgaerinevusi vähendada.

Palgaerinevuste põhjused
Naiste ja meeste palgaerinevusi määravad väga erinevad tegurid, millest enamus ei ole diskrimineerivad ega võimalda seadustega sekkumist. Nagu Pilvre välja tõi, töötavad naised ja mehed erinevatel elualadel. Taoline eristumine lähtub aga väga stabiilsetest ühiskondlikest väärtustest ning kui seda üldse oleks vaja kuidagi muuta, ei ole siin abi regulatsioonist või trahvidest. Samuti on Eestis naiste tööhõive kõrge, mistõttu katavad nad suures osas ka madalamalt tasustatud töökohad.

Uuringutes on välja toodud, et sageli eelistavad naised ise pühendada perele rohkem aega ja energiat kui tööalasele karjäärile ning väärtustavad töökoha puhul pigem paindlikkust ja stabiilsust.

See tähendab, et naiste keskmiselt madalam palk tuleneb osaliselt nende väiksemast panustamisest tööalasele karjäärile peamiselt perekonna väärtustamise tõttu, milles me ei näe ühiskonna jaoks midagi halba.

Samuti on näidatud, kuidas tingituna tagasihoidlikkusest ja suuremast enesekriitilisusest küsivad naised sama töö eest vähem palka kui mehed.

Erinevuste vähendamine praktikas
Praktikas on diskrimineerivast vahetegemisest tulenevat palgaerinevust keeruline kindlaks määrata või muudest palga kujunemise faktoritest eristada. Isegi kui taoline diskrimineeriv palgavahe eksisteerib, on seda siiski pea võimatu seadustega kaotada, iseäranis hetkel Eestis olemasolevaid võimalusi kasutades.

Esiteks, ainus Barbi Pilvre pakutud konkreetne samm ehk järelevalve tõhustamine tähendaks ikkagi vaid seda, et võrdõiguslikkuse volinik saab sekkuda ja tööandjat trahvida juhul, kui talle tehakse kaebus diskrimineerimise kohta.

Võrdõiguslikkuse volinik on ka ise möönnud, et meeskolleegi(de)st väiksemat palka saavad naised sellest pigem probleemi ei tee. Lisaks tuleb kaebuse puhul diskrimineerimine tõendada. Kuidas aga veenvalt näidata, et naine teeb suuremat palka saava meeskolleegiga sama tööd ning täpselt sama tulemuslikult?

On väga vähe taolisi töökohti, kus selline võrdlus üldse võimalik oleks. Pealegi ei ole palgad Eestis avalikud, mistõttu naistöötaja ei pruugi teadagi, mis palka mehed tema kõrval teenivad. Seega oleks väljapakutud lahendus (tööandjate trahvimine) äärmiselt harva rakendatav ega saaks situatsiooni kuidagi muuta.

Ent taoline trahvimine tooks kaasa ka otseselt negatiivseid tagajärgi. Tööandjad järgivad mehi eelistades laiemaid ühiskondlikke väärtushinnanguid. Näiteks toob USAs tehtud uuring välja, et meestöötajaid eelistatakse sageli klientide survel, kes peavad neid usaldusväärsemaks.

Kas saab sel juhul karistada tööandjat, kes püüab meestöötajat valides ja talle rohkem palka makstes tagada klientide maksimaalset rahulolu? Samuti võivad tööandjate trahvimisega kaasnevad negatiivsed reaktsioonid naiste atraktiivsust tööjõuturul hoopis kahandada.

Seega ei ole oponent veenvalt näidanud palgaerinevuse tulenemist naiste diskrimineerimisest ega seda, et tema välja pakutu võiks võimaliku probleemi lahendada.

NB! Kell 11.30 jätkub väitlus interaktiivse ristküsitlusega!

Märksõnad
Tagasi üles