Ent peale klišeesarnase solvava sildistamise pole venelastel midagi vastu kosta. Ajakirjanikud, blogijad ja lihtsalt uudishimulikud hakkasid kättesaadud nimekirjas märgituid taga otsima. Nad ei osutunud mitte väljamõeldud, vaid tegelikeks Vene dessantväelasteks. Pihkvast ja mitte ainult. Ajateenijad ning lepingulised. Ning kellegagi neist pole telefoniühendust. Igaüks neist külastas oma kontot ühismeedias 16.–17. augustil. Selline detektiivitöö… Selgus, et neid poisse ei otsi taga mitte ainult ajakirjanike vennaskond, vaid ka lähedased. Ühe Pihkva dessantväelase naine kirjutas mulle Facebookis: «Meie mehed saadeti veidi aja eest Ukrainasse. Õppustele. Nad ei teadnud ise ka, kuhu täpselt neid saadetakse. Sellest saadik pole neist kippu ega kõppu. Me istume ja nutame nende pärast!»
Muide, Vene sõduri hõivatud päevikust selgub, et Pihkva sõjaväelased andsid oma tegevusest hästi aru: «Olime Valgevenes paraadil, peale seda kirjutasime lepingud alla. Sõitsime Ukrainasse sõdima.» Kuigi nende sugulased ei pruukinud tõesti sellest teada. Sõjaväelased, kes täidavad salajasi ülesandeid, kohustuvad hoidma seda varjul isegi kõige lähedasemate eest. Kuid lähedastel siginevad mõtted. Pole ka ime – Pihkvas on hakatud sõjaväelasi matma, kinnitab mu Moskva kolleeg Dmitri Jelovski. Ta lisab: «Kohalikud ajakirjanikud kardavad sellest avalikult kõnelda.» (Nädala algul avaldas mitu Vene internetilehte, näiteks slon.ru, fotod kahe Pihkva sõjaväelase, Leonid Kitšatkini ja Aleksandr Ossipovi värsketest haudadest Võbutõ kalmistul – toim.)
Miks just Pihkva diviis? Ühese vastuse saaks anda vaid Kreml. Minu arvamus on järgmine. Pihkva üksus, nagu ka ükskõik milline muu dessantväeosa, on ette nähtud täitma ülesandeid luure-, rünnaku- ja petteoperatsioonide alal. See on see, mida vajavad Vene agressorid Donbassis. Ja need on noodsamad «rohelised mehikesed» – Krimmi annekteerimise osalised. Neil on, nii-öelda, Ukraina vallutamise kogemus olemas… Krimmi kampaania ajal suhtlesin ma isiklikult sõjaväelastega Pihkva diviisist. Meenub, et toona blokeerisid nad üht Ukraina sõjaväeosa Bahtšisarais. Väljaspool kaamerasilma tunnistasid: me saabusime Venemaalt. Pihkva, Petseri, Voronež, Kursk, Belgorod… Putin eitas tol ajal Vene kaadrisõjaväelaste kohalolekut Krimmis. Kuid see oli vale. Jultunud ja küüniline. Ning Venemaa ise kinnitas seda just äsja – 22. augustil, Vene riigilipu päeval. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu andis Pihkva diviisi võitlejatele üle Suvorovi ordeni selle eest, et nad «täitsid auga eriülesanded Krimmi vabariigi taasühendamiseks Vene Föderatsiooni koosseisu». Kas ei oota Pihkva vägilasi mitte autasud Donbassi «taasühendamise» eest? Jumal hoidku… Muide, Suvorovi ordenit pole Teisest maailmasõjast saati saanud mitte ükski Vene armee väeosa.