Praegu pole meil miski püha ega puutumatu. Oleme hirmus uhked selle üle kogu aeg. Ka presidendipaari kohta võib igaüks igal ajal öelda mida iganes. Neid võetakse tavaliste inimestena, mitte meie riigi esindajatena. Presidendipaari riietus, toitumine, väljaütlemised, tegemised, käimised on luubi ja kritiseerimise all, nagu mingitel naeratuse eest kuulsaks saanud põhiharidusega tibidel või musklite pumpamisest elutöö teinud meestel. Rääkimata aruteludest, et kui palju kulub Ärma talu või Kadrioru lossi ülalpidamisele. Ei mingit keskendumist nö erialasele tööle presidendipaarina, riigi sümbolina.
Tagurlikud traditsiooninõudjad
Kooseluseadus on jaganud Eesti rahva suht selgepiiriliselt kaheks – pooldavad uue ajastu inimesed ja vastuolevad tagurlikud ning vanamoelised traditsioonidest kinnipidamise nõudjad. Just sellise sildistamise ning sisulise arutelu puudumiseni oleme minu arust sel teemal jõudnud. Kõigil tundub olevat sel teemal seisukoht ning enamasti selle muutmine pole võimalik.
Kooseluseaduse vastastele, kelle hulka ka mina kuulun, on soovitatud olla avatumad, sallivamad, erisusi arvestavamad ning mitte sekkuda inimeste eraellu.
Eestlaste isu teineteise järele anonüümsetes kommentaariumites on vana teema. Selgi korral on presidendiproua virtuaalselt lõhki kistud ja häbiposti riputatud. «Kuidas nii tohtis, ise veel sellisel ametikohal?,» kõlavad hüüatused.
Jah, ma toetan seda, et abielu on püha. See on mehe ja naise vaheline liit, mis luuakse üks kord elus. Samuti tean enda näitelt, et esimese abielu lõppemine oli üks paremaid asju, mis mu elus sai juhtuda. Saan aru, et on normaalne, et inimestel on suhetes probleeme. Neid lahendatakse erinevalt. Kui lained on pea peal kokku löönud, siis ehk ei ole need lahendused mõnikord parimad. Sellegipoolest jääb mulle arusaamatuks inimeste ülbus anonüümsetena teise inimese käitumist kommenteerida.