Anita Jürson: õiglust kõigile loomadele!

Anita Jürson Foto: Erakogu

Kõik loomad on võimelised kannatama, seetõttu oleks õige keelustada kõigi loomade kasutamine tsirkuses, kirjutab Loomade Nimel kõneisik Anita Jürson.

Paljudele loomasõpradele võis tulla positiivse üllatusena põllumajandusministri Ivari Padari 19. augusti väljaütlemine, et kavatsetakse ette valmistada eelnõu, mis keelaks rändtsirkustes metsloomade kasutamise. Põhjusena tõi ta välja metsloomade mitte-sobivust rändtsirkustesse. Nii mõnelgi loomasõbral, sealhulgas ka minul, pani sellise pealkirja nägemine silma särama. Mis sai sellest entusiasmist aga pärast artikli lugemist?

Tuleb välja, et metsloomal ja metsloomal on siiski vahe. Padar tõi välja, et keeldu soovitakse laiendada vaid suurtele kaslastele, elevantidele ja ahvilistele. Aga kuhu jäid näiteks krokodillid, karud, hüäänid – kas nemad polegi metsloomad?

Ärge mõistke mind valesti, toetan ministrit ja tema ettevõtmist. Selline initsiatiiv on väga rõõmustav ja kindlasti samm õiges suunas, aga soovitan asja vaadelda laiemalt. Kas hüään või kass teeb trikki meelsamini kui lõvi? Raske võrdlus, kas pole. Aga mis siis ikkagi annab meile õiguse otsustada, millised loomad tsirkusesse edasi jäävad ja millised mitte? Millised tunnused neid eristavad?

Vastus on - mitte mingisugused. Oma võimelt kannatada, tunda valu, üksindust jms on kõik loomad üpris sarnased, olgu nad siis kodu- või metsloomad. Teadlased ei tea veel täpselt, kui erinevad on liigiti nende tundmuste tunnetamise võimed, aga ühes ollakse üksmeelel - kõik loomad on võimelised kannatama. Tsirkustes teevad nad seda pelgalt meie lõbustamise pärast. See üksainus põhjus peaks olema piisav, et keelustada mets- ja koduloomade kasutamine tsirkustes.

Dresseerijad väidavad loomulikult, et loomad teevad trikke, sest neile see meeldib. Teatud olukorras tõesti. Loomulikult võib mõni loom nautida trikkide tegemist näiteks kodus. Aga kas see loom naudiks ka tervet elu kitsastes tingimustes, pidevat ringi reisimist ja samade trikkide tegemist? Kui koer kodus trikke teha ei taha, ei ole tal normaalsetes oludes karistust karta. Aga kujutage ette, et näiteks üks ahv ongi teie sissetuleku allikaks ja täna ei ole tal tuju trikke teha, kuigi etendus on juba välja reklaamitud. Mida siis teha? Kas olete hooliv loomaomanik ja lasete tal sel õhtul puhata? Ärgem olgem nii naiivsed, et arvata, et loomad teevad trikke alati ainult sellepärast, et neile meeldib neid teha.

Tihti käib trikkide õppimisega kaasas ka looma vaimne ja füüsiline murdmine. Kuidas muudmoodi saaks loomad tegema neile täiesti loomuvastaseid trikke - hüppama läbi leegitseva rõnga,  seisma pea peal, sõitma rattaga, kõndima tagajalgadel jms. Loomad ei läbi intervjuud ega testi, kui nad tsirkusesse tulevad, et teha kindlaks nende sobivus või tahe seal olla.

Omaette küsimuseks on see, et kuidas üldse teha kindlaks, et loom ei taha tsirkuses olla. Mõtlevate inimestena võiksime eeldada, et iga loom kuulub temale iseloomulikku keskkonda, mis metslooma jaoks on mets ja kodulooma jaoks kodu. Kuna loomad meiega rääkida ei saa, ei jää meil üle muud, kui neid jälgida: vaadelda, kas neil on stressiilminguid, apaatiat, agressiivset käitumist või muul moel avalduvat ebanormaalset käitumist.  Tsirkuseloomadel, muuseas, ongi sageli neid nimetatud ilminguid täheldatud. Sellest võib järeldada, et loomad oleks meelsamini kuskil mujal – näiteks oma loomulikus keskkonnas, ükskõik mis liigist nad siis on ja mis nende loomulik keskkond seega oleks.

Seetõttu oli sära mu silmis artikli läbilugemisel kahjuks kõvasti tuhmunud. Küll aga on see võimalik tagasi tuua ja panna särama ka tuhanded teised inimeste ja mitte-inimeste silmapaarid, kes rõõmustaks, kui võidutseks õiglus – kui võrdseid loomi koheldaks võrdsetel alustel.

Loodetavasti on eelnõu ettevalmistamine ministeeriumis alles algusjärgus ja töö käigus võetakse arvesse kõigi loomade huvid, et neid kasutavad tsirkused jääks sinna, kuhu nad peaks kuuluma - minevikku. Lõpetuseks jääb ministeeriumile üle soovida vaid jõudu tööle!