Täna hilisõhtul veerand sajandit tagasi pildistas ­NASA satelliit rutiinsel lennul üle Euraasia üht mandri pikemat ja üht lühemat säravalt valgustatud triipu. Pikema kohta hõikasid jälgimiskeskuse töötajad: «Näe, Hiina müür!» Teine, Euroopa kirdenurgas looklev valge joon vajas veel identifitseerimist. Siis tõusis sel hetkel keskuses viibiv eestlasest aeronautikainsener Jyri Kork püsti ja teatas: «See on Balti kett, tuhandetest autolaternatest, lõketest ja muudest valguspunktidest moodustuv triip», millele järgnes loeng Balti rahvaste vabaduspüüdest, mis oli sel hetkel lausa kosmosest jälgitava mõõdu võtnud.

Episoodist võib lugeda Lembit Koigi raamatust «Balti kett.» Täna õhtulgi kogunetakse Tallinnas, Viljandis ja mujal Balti ketiga seotud kohtades tähistama toonases maailmas ainulaadset, maid ja rahvaid ühendanud meeleavalduse vormi. Nii ainulaadset, et 2009. aastal kandis UNESCO Balti keti maailmamälu registrisse.

Kahekümne viie aasta eest ei mõelnud keti korraldajad, Eestimaa Rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajūdis UNESCO-le ega sellele, kuidas paistab kett välja kosmosest. Tolleks ajaks oli selgunud, et Nõukogude okupatsioonist vabanemiseks tuleb saavutada ühe selle nurgakivi, 1939. aastal sõlmitud MRP salaprotokolli tühistamine. Pool sajandit oli see püsinud varjus. Pool sajandit oli Kreml eitanud selle olemasolu või tunnistanud võltsinguks.

Tänu Baltimaade saadikute ühisaktsioonile Moskvas rahvasaadikute kongressil oli jõutud salaprotokollide olemasolu tunnistamiseni. Selle tühistamine, mis otsekui jõulukingitusena sama aasta 24. detsembril saavutatigi, tähendas sisuliselt mitut inimpõlve vangistanud ja Balti rahvastele kohutavaid kannatusi põhjustanud okupatsiooni ülestunnistamist.

Kuid ebaõigluse paljastamine ning tühistamine oli vaid üks selle suursuguse ettevõtmise fookustest. Põhiline, mis piltlikult öeldes kõik kolm Balti rahvast ühele teele kokku viis, oli nende unistuste, lootuste ja vabadustahte kirglik, aga rahumeelne väljendus.

See omandas ilmutusliku mõõtme tänu nende rahvaste üldmobilisatsioonile, tänu kõigi inimeste endi osalustahtele ja sisemisele distsipliinile. Balti kett näitas, et rahvaste koostööks, ühes suunas liikuma panemiseks ei ole vaja välist sundi, käske või korraldusi. Seda suudavad teha rahva enda seest kasvanud, kodanikuühiskonnale omased organisatsioonid, nagu seda Balti rahvarinded tol ajal olid.

Balti tee sõnum – ükski rahvas ja riik ei saa olla vaba teiste rahvaste ja riikide arvel – on praegugi ülimalt aktuaalne. Ei saa mobiliseeruda vägivallaks teiste vastu. Kui, siis üksnes enesekaitseks. See on kõigi väikeste riikide ja rahvaste ellujäämisretsept. Mobiliseerida end kultuuris, dialoogis ja kestvas rahus.