Balti kett õhust vaadatuna

FOTO: Andres Söödi erakogu

Sel laupäeval tähistame 25 aasta möödumist Balti ketist. Postimees kogus sel puhul lugejate meenutusi ajaloolisest sündmusest. Alljärgnev on Andres Söödi mälestus.  

Ma küll pole Balti ketist osa võtnud, aga pealt näinud omamoodi siiski.

Töötasin tol ajal Tallinnfilmi kroonikaosakonna filmioperaatorina.Tuli teade, et Rahvarinne on tellinud sündmuse ajaks lennuki ja keegi kaamerameestest saaks kaasa lennata.

Lennuk oli AN-2, rahvakeeli «metsavaht». Seda tüüpi lennukilt saab mingilgi määral arvestatavaid võtteid teha, istudes piloodi kõrvalistmel, läbi ahtakese küljeakna, lükates selle klaasi veidi kõrvale.

Kui aga saabus kõige tähtsam reisija, E.Savisaar, räntsatas ta ise sellele kohale, kus mina oleks pidanud istuma, varjates kogu vaatevälja. Lennu ajal ei küsinud ta kordagi, kas meil seal taga ka midagi näha on. Aga kes maksab, tellib ka muusika.

Nii ei jäänudki muud üle, kui katsuda võtta mõned vähegi arvestatavad kaadrid läbi tuhmide külgakende. Tulemus oli aga ette teada.

Nii me siis lendasime, 200-300 m kõrgusel piki inimeste-ja autoderivi, mis ei lõppenud ega lõppenud. Meile lehvitati, Savisaar vastu, kuigi alt seda näha polnud võimalik.

Aga vaatepilt ülevalt kuni silmapiirini oli ülev ning jääb alatiseks minuga uskumatult kaunina.