Tallinna eralasteaed avas ingliskeelse rühma

Foto: SCANPIX

Tallinna Ülemiste City eralasteaias Kalli-kalli alustas 18. augustil tööd rahvusvaheline rühm, kus õppetöö käib inglise keeles, kirjutab Tiina Vapper Õpetajate Lehes.

Lasteaia Kalli-kalli tegevjuht Signe Suurväli ja direktor Carol Tarre kinnitavad, et sellise rühma järele oli suur vajadus, kuna välismaalaste peresid kolib Eestisse üha enam ning peale Suur-Ameerika tänaval asuva rahvusvahelise lasteaia rohkem taolisi pealinnas pole.

«Tegutseme eelmisel sügisel avatud Euroopa kooliga ühes majas ning mitmed lapsevanemad, kelle lapsed siin koolis käivad, tundsid huvi, kas on võimalik pere pesamuna meie lasteaeda tuua,» räägib Carol Tarre ning lisab, et vanemate jaoks on see mugav lahendus, kuna paljud töötavadki Ülemiste kandis. «Eestikeelsetesse rühmadesse hakkasime soovijaid vastu võtma juba eelmisel aastal ning suvi läbi käis lasteaias isegi Euroopa kooli lapsi. Euroopas minnakse kooli ju juba nelja-aastaselt, kuid neljane on veel liiga pisike, et teda pikaks päevaks üksinda koju jätta.» Kuna kool oli suvel kinni, lasteaed aga töötas, saatiski osa vanemaid lapsed lasteaeda mängima, seda enam, et päevaplaan on Euroopa kooli noorimatel õpilastel lasteaialaste omaga üsna sarnane.

Vanemad, kes oma töö tõttu mööda Euroopat ringi reisivad, eelistavad eestikeelsele siiski ingliskeelset rühma ja nüüd neil see võimalus on, tõdeb Kalli-kalli tegevjuht Signe Suurväli. «Kalli-kalli lasteaial on koostööleping ka Euroopa IT-agentuuriga, mille peakorter asub teadupärast juba paar aastat Tallinnas. Kuna agentuuri välistöötajate lapsed vajavad nii kooli- kui ka lasteaiakohti, plaanime järgmisel aastal avada veel teise rahvusvahelise rühma.»

Samas leidub tegevjuhi sõnul neidki lapsevanemaid, kes ei soovi last rahvusvahelisse rühma üle viia, sest kavatsevad pikemaks ajaks Eestisse jääda ning on huvitatud, et laps eesti keele ära õpiks.

Kogemustega õpetajad

Lasteaia viiest rühmast muutus rahvusvaheliseks Päikesekalli rühm, kuna selle rühma mõlemal õpetajal on varasem võõrkeeles töötamise kogemus ning rahvusvahelise rühma loomise mõte innustas neid väga. Maris Karu on olnud lapsehoidja Ameerika Ühendriikides, Terje Tenso aga töötas kaheksa kuud vabatahtlikuna Rumeenias, käis koos teiste maade vabatahtlikega mööda lasteaedu ja haiglaid, laulis ja mängis lastega. Ladusalt peab inglise keelt oskama ka rühma abiõpetaja, kelle ülesanne pole hea alguse metoodika järgi töötavas lasteaias mitte rühmaruumide koristamine ja nõudepesu, vaid samuti töö lastega. Kuna rühma praegune abiõpetaja läheb sügisest edasi õppima, otsibki lasteaed praegu uut.

Rahvusvahelises rühmas on 17 kolme-nelja-aastast last. Neist kaksteist välismaalt pärit või segaperedest – esindatud on sellised riigid nagu USA, Poola, Kreeka, Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Venemaa. Ülejäänud viis on eesti lapsed, kes jäid vanemate soovil ingliskeelsesse rühma. «Vanemad arvasid, et mida varem laps keeles põhja alla saab, seda parem. Kui läheb raskeks, saab ju alati rühma vahetada,» selgitab direktor. Inglise keelt hakkavad a-st ja b-st peale õppima ka mitu välismaalt tulnud last.

Lasteaiapäev inglise keeles

Rahvusvaheline rühm töötab sama õppekava järgi nagu teisedki rühmad, ainult inglise keeles, selgitab Carol Tarre. «Lapsed, kes inglise keelt alles õpivad, omandavadki kõigepealt sõnavara; need, kes keelest juba aru saavad, saavad rohkem sisulisi teadmisi.» Lasteaeda on varutud ingliskeelseid raamatuid ja lauamänge, teemade näitlikustamiseks on õpetajate käsutuses rikkalikult pildimaterjali. Hea koostöö on lasteaial Euroopa kooliga, kes on lubanud kasutada oma raamatukogu ja kutsunud lasteaiaõpetajaid tunde vaatama.

Ka muusikaõpetaja ja liikumisõpetajaga on kokku lepitud, et nad hakkavad selle rühmaga inglise keeles töötama. «Muusikaõpetaja juba uuris internetist, et ingliskeelsete laulude valik on isegi suurem kui eestikeelsete oma. Rühma peokavad ja jõuluetendus hakkavad ju olema inglise keeles. Samuti suhtlemine lapsevanematega. Meil on tavaks, et igal reedel saadavad õpetajad lapsevanematele meilile kokkuvõtte lapse nädala tegemistest, nüüd tuleb neil seda teha inglise keeles.»

Nii ranget korda nagu Euroopa koolis, kus õpetajad räägivad päev otsa ainult inglise keeles, lasteaias siiski pole. Carol Tarre ütleb, et tänavune aasta ongi rohkem üleminekuaasta, kui õpitakse süvendatult keelt. «Kuna meil on rühmas ka eesti lapsi, suheldakse lisaks emakeeles. Järgmisel aastal, kui kogu rühm koosneb ainult välismaalastest, on juba teine asi. Direktor usub, et õpetajatel tuleb ka iga lapse emakeeles mõned olulisemad sõnad ja väljendid ära õppida. Juhuks, kui lapsel on kurb tuju ja teda on vaja lohutada.»

Kõik söövad hommikuputru

Mis puutub eri rahvuste toitumistavadesse, siis sellega lasteaed arvestama ei hakka.

«Lasteaias söövad kõik lapsed hommikusöögiks putru, ehkki osa jaoks on see võõras,» kinnitab direktor. Euroopa koolis arvestatakse tema sõnul laste soovidega rohkem – kui õpilased putrude vastu protesti tõstsid, hakati pakkuma hommikusöögiks helbeid. «Lõunase magamisega on küll nii, et kõik lapsed pole harjunud päeval magama. Peame mõtlema, kuidas nende jaoks see poolteist tundi nii sisustada, et nad end hästi tunneksid. Me ei saa neile lõunauinakut peale suruda.»

Eestis on veel asju, millega kaugemalt tulnutel ei pruugi olla lihtne harjuda. Lasteaia juhid meenutavad, kuidas üks Kreeka pere käis lasteaeda üle vaatamas ja lõpuks küsis lapsevanem murelikul toonil: «Ma kuulsin, et te käite õues isegi siis, kui lund sajab …» «Tunnistasime, et käime küll, ja selgitasime rõõmsalt, et selles pole midagi hullu.»

Avar mänguväljakuga õueala on lasteaial ja Euroopa koolil ühine. Laste käsutuses on terve hulk eri vanustele mõeldud kiikesid ja ronimisvahendeid, jalgrattarada, kummikattega korv- ja jalgpalliplats, kelgumägi.

Carol Tarre räägib, et kuna ka Euroopa kooli 4−6-aastased õpilased käivad iga päev väljas, saavad lapsed sageli mänguväljakul kokku. «Et meie lapsed kohtuvad eri rahvustest lastega, arendab kindlasti nende silmaringi ja empaatiavõimet. Tahame, et rahvusvahelise rühma ja kooli koostöö oleks tulevikus veelgi tihedam.»

Tallinna linna ootamatu otsus

Ebameeldiv üllatus eralasteaednike jaoks oli Tallinna linna enne suvepuhkust vastu võetud ja 15. augustil jõustunud määrus, millega linn muutis ootamatult eralasteaedade toetamise korda. Kalli-kalli lasteaia 430-eurosest kohatasust korvab pealinn nüüdseks 111,5 eurot üksnes neile lapsevanematele, kelle laps on kolmes munitsipaallasteasutuses järjekorras, kuid pole üheski neist kohta saanud. Kohe, kui lapsele linnalasteaias kohta pakutakse, kaob eralasteaias tema õigus toetusele.

Lasteaia juhtide arvates paneb see seadus ebavõrdsesse olukorda just välismaalt tulnud pered, kes soovivad panna lapse eralasteaeda, kus on ingliskeelse õppekeelega rühmad. «Seadust ei arutatud eelnevalt asjaosalistega ega jäetud ka reageerimiseks aega,» räägib Signe Suurväli. «Kui meile 12. juunil vastu võetud määrusest mõni päev hiljem teada anti, ei vastanud linnavalitsuses enam ükski telefon, kõik ametnikud olid juba puhkusel. Pidime oma lapsevanemad puhkuste ajal üles leidma ja teatama neile, et laps tuleb kolme lasteaeda kirja panna ja enne 15. augusti sealt ka vastused saada.»

Lapsevanemad on pärinud juba ka õiguskantslerilt, kas seadusemuudatus ikka on lapse huvidega kooskõlas. Leidub ju ka eesti peresid, kes eri põhjustel munitsipaallasteaiale eralasteaeda eelistavad.

Lapsed lähevad õpetaja nägu

«Eralasteaed pingutab lapsevanemate ootuste õigustamiseks äärmiselt palju,» kinnitab Carol Tarre. «Personali valikusse suhtume väga tõsiselt, et saada siia parimaid. Nõudmised kandidaatidele on suured, aga ka palk on parem, ning mis seal salata, see motiveerib. Näiteks ühele vabale abiõpetaja kohale kandideerimiseks saadeti koguni 90 CV-d.»

Kalli-kalli lasteaia tähtis trump on ka innovaatilisus. «Juba kaks aastat on lasteaias kasutusel meie endi välja töötatud e-päevik,» jutustab direktor. «Sellest õppeaastast on lapsevanematel võimalik e-päevikust vaadata ka lapse arengumappi. See sisaldab fotosid neist voolimis- ja meisterdamistöödest, mida koju kaasa anda on keeruline, lapsega tehtud ja videosse võetud intervjuusid, kaadreid mängusituatsioonidest ja tema sõpradest, samuti õpetaja kirja pandud arengukirjeldusi. Lasteaia lõpuks koguneb video- ja pildimaterjali lausa filmi jagu.»

Carol Tarre peab hästi oluliseks, et lapsel jääks lasteaiast ja oma õpetajatest hea mälestus. Sama tähtis on, et kollektiiv hoiaks kokku ja tööõhkkond oleks hea. «Kuna lapsed lähevad oma õpetaja nägu, olen veendunud, et ainult õnnelik õpetaja saab lapsi õnnelikuks teha.»