Roger Tibar: noored oskavad valikuid langetada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roger Tibar
Roger Tibar Foto: Erakogu

Valimisiga tuleks langetada, kuid seda koos noorteühenduste liidu välja pakutud meetmetega noorte valijate populismi ja meedia lõksu sattumise vältimiseks, kirjutab Haapsalu noortevolikogu esimees Roger Tibar (19) Postimehe arvamusportaalis.

Selle hapukurgihooaja tähtsaim sisepoliitiline teema on valimisea langetamine: seda vähemalt noorte jaoks. Teatavasti nõuab valimisea langetamine Põhiseaduse muutmist, mida Eestis on seni tehtud ainult paar korda. Valimisea langetamine on taastatud Eesti seniajani kaalukaim noori puudutav debatt: päeva lõpus anname hinnangu sellele, kuivõrd olulised on noored (loe: Eesti tulevik) Eesti ühiskonnas.

Olen mitu aastat juhtinud Haapsalu Noortevolikogu, kuulunud õpilasesindusse ja juhtinud noorte tantsuringi The Wild Ones ning leian, et selle kogemuse põhjal võin ma peegeldada Haapsalu noorte arvamusi valimisea langetamisest. Haapsalu noortevolikogus on valimisea langetamine tekitanud vastakaid arvamusi: pooled meist on selle poolt, pooled vastu. Suurem osa noori, kes on valimisea langetamise poolt, on kindlad selles, et 16-aastased oskavad kaasa arutleda ühiskondlikel teemadel ning langetada valikuid. See on ka minu isiklik arvamus. Mind kinnitab seejuures näiteks oma klassikaaslaste kirjandite kuulamine: aeg-ajalt loeb eesti keele õpetaja meile neid tunnis ette ning kirjatükkidest pärinevad tarkuseterad panevad arvama, et nende autor kuulub Eesti koorekihti, mitte ei ole väikelinna teismelisest kodanik, kes otsib ebakindlalt enda rada ja kohta siin maailmas.

Poolt tasub olla teistelgi põhjustel: Austria kogemuse põhjal tõusevad noortele olulised küsimused fookusesse, noored hakkavad huvituma poliitikast ja saavad neid küpsemaks muutva kogemuse. Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) esimees Reet Sillavee ütles väga tabavalt, kui ta juuni algul vastavasisulises arvamusartiklis väitis, et valimisea langetamist takistab ainult hirm. Teatavasti pole Austrias ühtegi negatiivset tagajärge täheldatud ja professor Anu Tootsi mõjude analüüsi esialgsed tulemused soovitavad valimisiga langetada ainult kohalikel valimistel.

Paljud minuvanused sõbrad, tuttavad ja kaaslased, kellega ma Haapsalus tihedalt kokku puutun, nii ei arva. See pool Haapsalu noortevolikogust, kes on skeptiline, väidab, et noortel pole huvi poliitika vastu, noored valivad selle järgi, kes on tantsusaates paremini silma jäänud või jagab lahedaimat nänni kaubamaja ees. Olen kuulnud noorte suust isegi seda, et tänane kooliharidus on takistuseks valijakasvatuse andmisel, sest õpetajad on stagnaaegsed ja kallutatud. Ka ekspert Aivar Voog väitis Aktuaalses Kaameras sarnaseid asju: «Nende (16-aastaste valijate – ERRi uudistetoimetus) poliitilised hoiakud on ebastabiilsed. Ja kindlasti nad on meedia poolt suuresti mõjutatavad.» Paljud skeptikutest sõbrad-tuttavad on nõustunud valimisea langetamisega ainult siis, kui sellega kaasnevad ka muutused haridussüsteemis.

Vajalike muutuste mittemainimine on jätnud viimaste päevade meediakajastuse poolikuks. Mainitud on valimisea langetamise plusse ja seda ohustavaid riske. Kuid jäi välja see, et on olemas plaan nende riskide vältimiseks! ENL tutvustas seda plaani juuni alguses põhiseaduskomisjonis. Noorteorganisatsioonide eestkõneleja sõnumiks oli see, et valimisea langetamine peab tulema AINULT siis, kui rakendatakse ellu ka kaasnevad muutused. Kaasnevad muutused on vajalikud, et taandada neid samu skeptikute välja toodud riske: liigne sõltuvus meediakajastusest, liigne sõltuvus poliitikute jagatavast nännist ja liiga vähene teadlikkus poliitikast. Seda sõnumit täiendas samal istungil professor Anu Toots: negatiivset efekti ei ole, positiivse efekti olemasolu sõltub kaasnevatest muutustest. Seega, peale numbri muutmise põhiseaduses tuleb muuta ka teatud asju ka ühiskondlikus korralduses. Skeptilisemad Haapsalu noored arvavad täna pigem seda, et langetades valimisiga ilma kaasnevate muutusteta lisandub valijaskonda 25 000 manipuleeritavat, kellele populismi pähe määrides tänased võimulolijad saavad edaspidigi võimul püsida.

Ma tahan, et mu eakaaslased saavad varasemalt küpsemaks. Ma tahan, et noori ei hakataks populismiga lollitama. Ainult põhiseaduse muutmisega veel muutusi ei tule. Selleks on kindlasti vaja rakendada muutusi ka haridussüsteemis. Ma soovin öelda enda ja enda kaaslaste poolt riigikogule: palun langetage valimisiga, kuid tehke seda nende samade kaasnevate muutustega, mida noorte eestkõneleja - Eesti Noorteühenduste Liit - välja on pakkunud!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles