Juhtkiri: Soome sild Sotši

Foto: Urmas Nemvalts

Kui Postimees küsis maikuus intervjuus Soome presidendilt Sauli Niinistölt tema kontaktide kohta Vene presidendi Vladimir Putiniga, tõdes põhjanaabrite riigipea: «Olen kohtunud temaga mitu korda ning võtan ühendust kohe, kui selleks tekib vajadus.»

Ilmselt on see vajadus nüüd saabunud, kuna täna leiab Venemaal, olümpialinnas Sotšis aset Niinistö ja Putini kokkusaamine.

Tegemist on ühega suhteliselt vähestest otsekontaktidest, mis Putinil lääne riigijuhtidega pärast Ukraina kriisi algust tänavu varakevadel on olnud. Euroopa Liit on õigupoolest kokku leppinud, et n-ö regulaarsetest kohtumistest Venemaa esindajatega hoidutakse, kuid samas on Putin saanud ikkagi kokku nii Angela Merkeli, David Cameroni kui François Hollande’iga, käinud visiidil Austrias ning osalenud 1944. aasta D-päeva dessandi mälestusüritusel Normandias. Telefonikõnesid on riigijuhtide vahel peetud pidevalt, nendest on lausa edetabeleid koostatud. Soomet külastas juunis Vene välisminister Sergei Lavrov.

Postimehe intervjuus maikuus ütles Niinistö: «Me ei veereta Soomes sellist mõtet, et meist võiks saada niisuguse kriisi oluline lahendaja.» Eile ütles ta Soome ajakirjanikele sisuliselt sedasama: «Ma ei kujutle end suure rahuvahendajana.»

Pärast Venemaa poolt läinud nädalal lääneriikide toidukaupadele kehtestatud impordipiiranguid tekib muidugi esimene mõte, et Soome huvi on kaubelda välja leebemat suhtumist nende kaupa – nagu Venemaa pole keelanud näiteks Šveitsi või Jaapani toiduainete sissevedu. Selle kahtluse lükkasid aga soomlased eile ise ümber. Välisminister Erkki Tuomioja väitis, et sanktsioonid ja vastusanktsioonid ei tule mingil kujul jutuks.

Tegelikult on päris raske ette kujutada, mida sellisel kohtumisel üldse võiks saavutada – peale fakti enda, et Putin ja üks ELi riigijuhte istuvad maha ja kõnelevad vahetult. Mõlema poole ametlik info kõneluste sisu kohta on üpris napp. Kremli teatest saab infot, et visiit leiab aset Putini kutsel (teisiti poleks mõeldavgi) ning kõne all on Soome-Vene kahepoolsed suhted, rahvusvaheline olukord ja Ukraina «terava sisepoliitilise kriisi rahulik reguleerimine, humanitaarkatastroofi ületamine». Soome teade ütles vaid, et «töövisiit keskendub Ukraina kriisile».

See, et läbimurdeid ei tasu oodata, saab selgeks juba kohtumise taustal toimuvaid sündmusi vaadates. Putin külastas äsja Krimmi, kus väitis: «Mingit Krimmi annekteerimist ei olnud. Jah, me kasutasime oma relvajõude, kuid referendumi läbiviimiseks.» Jätkuvalt on teemaks Vene väidetava «humanitaarkonvoi» kummaline teekond sõjapiirkonda ja Ida-Ukrainas käivad edasi ägedad lahingud valitsusvägede ning Venemaa toetatud relvajõukude vahel.