Argo Ideon: € tulgu rahvale mugavalt

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Eesti rahareformi ettevalmistajail on praegu hea võimalus teha üleminek eurole sujuvaks, nii et muutus inimestele igapäevaelus suuri ebamugavusi ei valmista.

Eelseisev aeg on riigi haldussuutlikkuse proovikivi. Mingit jalgratast leiutada vaja ei ole – võta ainult eelmiste riikide kogemused ning mis sobib, lõika ja kleebi.

Uue aastani jäänud viis kuud ja kaks nädalat oleks pikk aeg niisama istuda, on aga väga lühike aeg selleks, et mingeid süsteeme algusest lõpuni ümber teha. Kavandada, projekteerida, hankeid korraldada, muudatusi teha, katsetada ja töötajaid välja õpetada.

Kokku on see napp pool aastat täpselt paras, sest muud aega kellelegi ei anta ja 1. jaanuaril peab kõik käima nagu kellavärk.

Paljudel on kindlasti silme ees veel 1992. aasta rahareform, mil kõigil tuli rahavahetuspunktides sabas seista, et 1500 rubla ära anda ja 150 trükilõhnalist Eesti krooni saada.

Reform oli toona ka halvasti hoitud saladus – seda, et vahetus toimub 20.–22. juunini, teatas valitsus alles 17. juunil. Muidugi olid põhilised ettevalmistused enne ära tehtud, kuid rahva seas tekkis ikkagi ostupaanika ja viimastest rubladest üritati maksku mis maksab lahti saada.

Sellega võrreldes peaks eelseisev €-päev kulgema nagu õlitatult. Vahetusest teame pool aastat ette, kroone peaks saama vahetada veel ka saja aasta pärast. Mingitki tarvidust kroone ette ära kulutada pole.

Kel peakski jaanuari kahe nädala lõpuks jääma mõni sularahakroon poest üle, saab oma eurod pangast. Põhimõtteliselt peaks lihtinimene harilikku elu jätkama suurema mureta. Kui kellelgi on kodus suurem summa raha varuks hoitud, siis on mõistlik viia see juba aegsasti ära panka, kus vahetus käib automaatselt.

Tegelikult kindlustab riik oma seisu igaks juhuks lausa mitmekordselt, plaanides korraldada vahetust panga- ja postkontoreis ka puhkepäevadel, 1. ja 2. jaanuaril.

Kui neil päevil peaks rahavahetuseks pikki järjekordi tekkima, siis tähendab see põhiliselt seda, et teave eurole ülemineku korraldusest on kehvalt rahvani jõudnud või on inimesed lihtsalt üliagarad.

Lahtisi otsi muidugi on. Näiteks arutab riik alles juristidega, kas ametnike teenistuslepingud võib ühe otsusega kroonidest eurodesse muuta või tuleb seda teha iga inimese dokumendiga eraldi.

Kindlasti on €-päevaks valmistumine pingeline kaubanduses, pankades ja mitmel pool mujal. Kuid kõik toimub selle nimel, et 1. jaanuar ei algaks uudistega, kuidas maksed ei liigu ja eurod jäävad automaati kinni.

Mida harilikum ja igavam päev meil 1. jaanuarist kujuneb, seda edukamaks saab praegusi ettevalmistusi lugeda.