/nginx/o/2010/07/16/403489t1h6ef6.jpg)
Suurbritannias Oxfordis koguneb sel nädalal maailma tipp-ideekonverentsile TEDGlobal 2010 üle 700 juhtiva mõtleja ja tegija - teadlased, ettevõtjad, ühiskonna arendajad, et arutleda maailma muutvate ideede üle. Konverentsil viibivad juhtimistreener Hede Kerstin Luik ja koolitaja Margit Raid toovad blogi vormis iga päev Postimees.ee lugejani põnevamad mõtted ja uudsemad ideed.
«Sa ei tea enne midagi, kui ajalugu on kirjutatud», Johan Rockström
Neljapäevase konverentsipäeva ametliku osa lõpetas pühapäeval eetris oleva BBC Foorumi eellindistus, mil peateemaks oli võetud muutustega kaasnevad «inside» ja «outside» pooled ning nende mõju murrangulises maailmas.
Laval oli kolm erineva valdkonna esindajat: Rootsi Keskkonna Instituudi peadirektorist tippteadlane Johan Rockström, koomik Maz Jobrani ning sotsiaalmeedia guru Ethan Zuckermann.
Enne, kui pühapäeval saade eetrisse tuleb, toome välja kolme esineja veenvad seisukohad, mis kokku annavad terviku, ent näitavad erinevate paradigmade kaudu erialapõhist suhtumist.
Teadlase vaade on välja toodud pealkirjas: kui pole uuritud, tähendab, ei tea väita ega ka ümber lükata. See tähendab, et teadlaste jaoks on kõik spontaanne kirjutatu vaid hüpotees ja mitte kontrollitud (ajalugu tegev) info. Nõus.
Ent ahaa-elamuse tõi doktor Rockström välja loodusteaduse suunalt. Ja nimelt, kui e-maailmas saab kiirelt tekitada uudise ja seda praktiliselt tasuta sotsiaalmeedia abil levitada, muuta ja täiendada, siis looduses on murdelistel hetkedel võimalik mõnevõrra aeglasem liikumine. Ja mitte ainult. Looduses vigade parandust ja täiendusi või parandusi enam teha ei saa. Kui oled metsa maha raiunud või mulla mikrofloora tasakaalu rikkunud, siis ei saa järgmisel hommikul põllule minnes teatada: «Ups, ei tulnud välja, taastame endise olukorra».
Sotsiaalmeedia suunal oli Ethan Zuckermanil suurepärane võimalus lubada kiireimat reageerimist meediakanalitega võrreldes, kuid julgus ka välja ütelda liigse kiirusega kaasneva massipsühhoosi oht. Ja mitte ainult. Mõtlemapanev oli arutelu teemal, mis viitas rahale. E-kirja saatmine on mitu korda odavam kui telefonikõne ja kõned on omakorda mitu korda odavamad kui kohtumistele kohaleminek. Küsimus: kuidas saab teenida raha valdkonna massilise e-kommunikatsiooni kasvu ajal oludes, kus rahaliste kanalite maht on sügavalt langemas?
Naljast ja selle mõjust murrangulistele aegadele oleme eelmistes postitustes juba kirjutanud. Mainimist väärib muutuste ajale omane elegantne ühiskonna/valdkonna musta pesu pesemine või prügi tekitamine päevapoliitilistel teemadel, mis on pehmeim viis anda ühiskonnale mükse otselöökide asemel.
Kuidas need kolm erinevat valdkonda siduda parema tuleviku nimel? Looduse jätkusuutlik hoidmine on vähem spontaansetest otsustest kantav ka kõige murrangulisematel aegadel. Sotsiaalmeedia annab kiire, ent kontrollimatu reaktsiooni, mida hiljem paljuski siluda tuleb. Huumor loob võimaluse kõneleda mõlemal teemal suunavalt ilma, et mõtlematud ja
soovimatute tulemustega otsused ealeski ellu jõuaks.
Pikemalt selle arutelu osas on BBC Foorum eetris pühapäeva hilisõhtul.
Hakkame õpetama päris matemaatikat
Matemaatika on teinud läbi suurima arengu kui ükski teine ala - arvutid on võimelised nii palju enamaks. Miks me siis koolides õpetame matemaatikat ikka vanal viisil? Matemaatika päris elus ja matemaatika koolis on kahjuks kardinaalselt erinev. Matemaatika on palju rohkem kui arvutamine, ometi keskendume hariduses käsitsiarvutamisele.
Wolfram Alpha uuringuharu juht Conrad Wolfram ütleb, et on viimane aeg muuta kardinaalselt matemaatika õpetamise viisi, kasutades arvuteid selleks, milles nad tugevad on ja lastes lastel keskenduda õige küsimuse esitamisele, selle päris elu probleemiks muutmisele ja peale arvuti poolt kalkuleerimist pöörata vastus päris elu lahenduseks ja lahendust kontrollida.
Teeme matemaatika praktiliseks. See võimaldab õpetada matemaatikat oluliselt varem, vastavalt kontseptsiooni keerukusele - praegu on ka lihtsate kontseptsioonide varakult õppimise takistuseks see, et käsitsiarvutamine on nii keeruline! Kasutame arvuteid ka eksamitel ja laseme lastel lahendada päris elu probleeme - nagu milline elukindlustus on kõige kasulikum. Kasvatame põlvkonna, kes oskab matemaatikat kasutada ja viime majanduse uuele tasandile. See pole väike muudatus õppekavas, võid põhimõtteline uus lähenemine matemaatikaharidusele. Riik, kes teeb esimesena selle olulise muudatuse, saab tohutu konkurentsieelise ja liigub edasi kiiremini. Miks mitte teha seda kohe?