Juhtkiri: Venemaa senine roll ei lase väidetavat abikonvoid usaldada

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kui esmaspäeva õhtul ilmus Kremli ametlikule veebilehele teade Vladimir Putini telefonivestlusest Euroopa Komisjoni presidendi Barrosoga, äratas seal tähelepanu lause: «Märgiti, et Vene pool saadab koostöös Rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindajatega Ukrainasse humanitaarkonvoi.»

Mis konvoi? Mida seal veetakse? Kes selles sõidab? Kas Ukraina on selle saabumisega nõus? Mis roll on Punasel Ristil? Ühe hetkega tekkis miljon küsimust, mida paljud ajakirjanikud üritasid lahata, saamata aga täpsemat selgust. Euroopa Komisjon teatas tollesama telefonikõne sisu kohta, et Barroso hoopiski hoiatas Putinit ühepoolse sõjalise sekkumise eest Ukrainas ükskõik mis ettekäändel, sh humanitaarsel.

Eile hommikul näitasid Vene meediakanalid juba, kuidas 280 valgeks värvitud veoautot Moskva lähistelt Ukraina piiri poole teele asuvad. Samas tsiteerisid lääne kanalid Punase Risti allikaid, et organisatsioon ei tea midagi sellest, mida need autod veavad või kuhu suunduvad.

Venelased samal ajal väitsid, et kõik on kooskõlastatud Punase Risti ja samuti Ukrainaga, ning välisminister Lavrov kutsus «meie lääne partnereid mitte kaikaid kodarasse loopima». Seejärel järgnes Ukraina poolt teade, et Vene konvoid üle piiri Ukrainasse ei lubata. Kuid mõeldav oleks ehk saadetiste ümberlaadimine piiril.

Kogu ürituse kohta on kahe päevaga laekunud nii palju segast ja vastukäivat teavet, et see ei sisenda vähimatki usku, et Venemaa tõesti soovib vaid leevendada sõjategevuse piirkonnas, Luganskis ja Donetski oblastis viibivate tsiviilelanike olukorda.

Neile, kes oma eraldusmärkideta «rohelised mehikesed» Krimmi võtmepaikadesse saatsid ja piirkonna seejärel annekteerisid, ei ole mingit põhjust anda usalduskrediiti ning loota, et nad «valgete autodega» ei kavanda Ida-Ukrainas samalaadset operatsiooni. Kogu üritus võib hõlpsasti osutuda Trooja hobuse sarnaseks petukaubaks: kõigepealt lähetada oma «humanitaarne» konvoi Ukrainasse, siis aga juba leida, et see konvoi vajab kaitset «banderalaste ja paremsektori fašistide provokatsioonide vastu» – ning ongi olemas ettekääne avalikuks vägede sissetungiks. Ukraina piirile koondatud kümned tuhanded sõjaväelased, tankid ja muu tehnika veereks täie jõuga Donbassi, ning enam poleks tarvis pommitada Ukraina üksusi alatul kombel üle Vene piiri, vaid saab seda teha otsesihtimisega. Ning Kremli-kuulekate telekanalite eetris saab taas maha mängida etenduse «Vladimir Putin kui heategija ja vene rahva päästja».

Taunimist väärib ka Moskva püüd katta oma tegevust väärika ja pika ajalooga organisatsiooni viigilehega – Rahvusvaheline Punane Rist peaks seesugustest skeemidest kindlasti kõrvale jääma.

Lääneriikidel ja ka Ukrainal endal tasub olla selles peenes mängus valvel ning Vene «humanitaarkonvoiga» seotud ohud eos tõkestada.