Tänases lehes vastab Eesti Piimaliidu juhatuse esimees, piimandusühistu E-Piim juht Jaanus Murakas neljapäeval peaminister Taavi Rõivase avaldatud lootusele, et põllumajandustooteid Venemaale eksportinud Eesti firmadel on olemas alternatiivsed plaanid. Nagu arvata võis, päris nii libedalt ekspordi ümbersuunamine ei lähe: Murakas ütleb, et traditsioonilise kaubavahetuse päevapealt peatamine on «vääramatu jõud ja sellele ei saa olla plaani B».
Juhtkiri: kahju otsib kinnimaksjaid
11. august 2014, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti piimatööstust ja toorpiima tootjaid löövad Venemaa poolt läinud nädalal kehtestatud impordipiirangud tõenäoliselt kõige valusamini. Juba on märke näiteks sellest, et seni Eestist ümbertöötamiseks agaralt toorpiima kokku ostnud leedulased on sellest loobumas. Reedel saadeti esimesed toiduveokid embargo tõttu Eesti-Vene piirilt tagasi.
Homme kohtuvad Eesti põllumeeste ja toiduainetööstuse esindajad Venemaa impordikeelu tõttu tekkinud olukorra vaagimiseks põllumajandus- ja väliskaubandusministritega. Põllumajandusminister Ivari Padar peab vajalikuks ka Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu erakorralist kokkukutsumist, seda toetavad mitmed teisedki ELi riigid.
Eesti Piimaliidu juhi tänast artiklit lugedes on selge, et tööstused soovivad leevendada oma kaotusi kas Eesti riigi või Euroopa Liidu ehk siis põhimõtteliselt maksumaksja toel. Selle üle pole imestada – äsjane kogemus rahanduskriisi sarnasest lahendamisest on silme ees, ning eks oma loogika ole ka argumendis, et kui Euroopa Liit on Venemaa vastu sanktsioone kehtestades solidaarne Ukrainaga, siis Venemaa vastumeetmete kogu raskust ei tuleks kanda üksikutel ettevõtjatel, vaid kogu ühiskonnal.
Samasugusel positsioonil on näiteks Belgia farmerid, kelle ühenduse esindaja Pieter Verhelst ütles Wall Street Journalis: «Me näitame üles solidaarsust Ukraina rahvaga. Nüüd küsime me solidaarsust Euroopa maksumaksjatelt ja tarbijatelt, katmaks keelust tulenevad kahjud.»
Ilmselt teatud abinõud Euroopa ja sealhulgas Eesti vastavate sektorite toetamiseks ka välja mõeldakse, ehkki vaevalt saab see ulatuda mõeldava kahju täieliku kinnimaksmiseni.
Näiteks Soome suur piimanduskontsern Valio alustas juba läinud nädala lõpus ametiühingutega kõnelusi töötajate sundpuhkusele saatmiseks.
Suurt pilti ei tuleks unustada ka Vene impordipiirangute mõju vaadates. Peaministri majandusnõunik Maris Lauri tõi esile, et nüüd embargo alla langenud kaupade eksport Venemaale moodustas esimesel poolaastal 0,7 protsenti Eesti koguekspordist, ning et nende kaupade eksport on aastaga umbes kolmandiku vähenenud. ELi tervikuna mõjutab see veelgi vähem. Venemaa ei saavuta oma vastumeetmetega ELi poliitika muutmist Ukraina asjus.