Transparency Internationali asutaja Peter Eigen

FOTO: TEDGlobal

Suurbritannias Oxfordis koguneb sel nädalal maailma tipp-ideekonverentsile TEDGlobal 2010 üle 700 juhtiva mõtleja ja tegija - teadlased, ettevõtjad, ühiskonna arendajad, et arutleda maailma muutvate ideede üle. Konverentsil viibivad juhtimistreener Hede Kerstin Luik ja koolitaja Margit Raid toovad blogi vormis iga päev Postimees.ee lugejani põnevamad mõtted ja uudsemad ideed.

Kolmapäevast veel

Kui elu viis 2004. aastal Inge Missmahli Kabuli Afganistanis, nägi ta rahvast, kellest üle 60 protsendi kannatas depressiooni ja traumajärgsete sümptomite all. See pole üllatav riigis, mis üle 30 aasta on elanud pideva vägivalla ja hirmu all ning vaesuses. «Sõda tapab tuleviku,» ütleb Inge, «või vähemalt õnne.» Traumaatilised läbielamised loovad sotsiaalset eraldatust, haigusi ja meeleheidet. Inimesed kannatavad üksi. Aga on vaja, et keegi teaks ja jagaks seda. Kuidas muidu tead, et see, mida tunned, on tõeline? Empaatia on võti.

Endine tantsija, jungiaanist psühhoanalüütik asutas Kabulis Caritase raames psühhosotsiaalse projekti, mis koolitas afgaani mehi ja naisi pakkuma psühhosotsiaalset nõustamist. Projekt on loonud 15 nõustamiskeskust ning tasuta nõustanud ja ravinud 12 000 klienti. Täna on Inge ELi vaimse tervise nõustaja Afganistani valitsuse juures ning tema töö tulemusena on tervishoiusüsteemi toodud vaimse tervise komponent. Üks võimsamaid momente oli tema jaoks, kui üks afgaani nõustamiskoolituse saanud mees ütles, et «maailm on veider – alles mõni aasta tagasi oleksin Su ilmselt tapnud, nüüd õpin sinult ja saan aru, et olen osa Afganistani tervemast tulevikust».

Neljapäev

Lood, mida räägime iseendale, on kõige tähtsamad

Jessica Jackley oli selle päeva esineja, kes taas pisarad lavale tõi! Ja mitte ainult lavale ... Tema kaasasutatud Kiva.org on veebikogukond, mis aitab inimestel anda mikrolaene ettevõtjatele üle maailma.

Jessica Jackley leiab, et olulised pole lood, mida räägime teistele, vaid need, mida räägime iseendale. Mikrolaenudega tuntuks saanud Grameen Panga asutaja Muhammad Yunuse kuulamine mõjus Jessicale nii tugevasti, et ta tuli töölt ära ja läks Aafrikasse asja uurima. Ta koges ise, kuidas mikrolaenud on radikaalselt muutnud paljude ettevõtjate elu. Kogedes neid ilusaid detaile, soovis ta neid lugusid jagada ning nii Kiva.org sündis. Miinimumsumma on 25 USA dollarit ja intress on 0 protsenti, tagastuse protsent on üle 98. Laenuandjate ring on kasvanud tänaseks üle 700 000 ja rohkem kui 325 000 inimest on saanud laenu kokku 128 miljonit dollarit. Jackley loodab, et Kiva hajutab joont rikaste ja vaeste, «meie» ja «nende» vahel ning loob suhteid , kus on vastastikune austus.

«Varem andsin raha, et vabastada end ebamugavustundest, ostsin õigust oma päevaga edasi minna. Ma ei kuulanud päriselt. Nii võib heategevusest saada tarbekaup - saame osta end vabaks.» Mikrolaenud muudavad maailma. On väga suur vahe raha küsiva vaese inimese ja äriplaaniga ettevõtja vahel, ning meie suhe neisse erineb kardinaalselt. Jessica leiab, et parim inspiratsiooniallikas on kuulata kellegi lugu. Oma lugu rääkides kutsub Jessica üles looma selliseid austuse ja armastuse lugusid.

Paradigmat muutev läbipaistvuse edendaja

Transparency Internationali asutaja Peter Eigen oli Maailmapanga juht Nairobis 1980ndate lõpul ja nägi ise, kui hävitav on korruptsioon. Kui maailmapank ei soosinud tema võitlust sel tundlikul alal, lahkus ta töölt ja asutas väikse mittetulundusühingu Transparency International, mis on tänaseks korruptsiooni vastu võidelnud ligi 20 aastat. Kui Eigen alustas, oli korrumpeerunud valitsustele altkäemaks tavapärane, ja näiteks Saksamaal oli välismaal makstud altkäemaks maksustatavast tulust mahaarvestatav. Tänu Transparancy tööle ja nende aastaraportile on täna valitsuste ja ettevõtete suhtumine kardinaalselt muutunud. Näiteks Saksamaal on neil käsil 110 kriminaalasja.

Eigen leiab, et rahvusriikide valitsusmudel on tänasel globaalse äri ajastul aegunud, vaja on paradigmamuutust ning piiriülene koostöö on möödapääsmatu.

Inimese kaks aju

Toiduteadlane Heribert Watzke on Šveitsis kokku toonud keemia, toitumis- ja neuroteaduse, otsimaks parema toidu saladust. Ta on keemiku taustaga ja oli 80ndatel osaline Syracuse meeskonnas, lahutades vee vesinikuks ja hapnikuks, et luua alternatiivenergiat. Watzke leiab, et keetmise-küpsetamise oskus mängis olulist rolli evolutsioonis ning inimene pole mitte karnivoor ega vegetaarlane, vaid «coctovore» (sõnast «cook» - küpsetama, toitu valmistama). Tema sõnul pole inimesel mitte üks aju, vaid kaks – üks peas ja teine kõhus. Meie tark kõht on osaline otsustamises ja lihaskontrollis, optimeerib ise seedeprotsessi, keemilisi ja mehhaanilisi süsteeme. Kõhus on 400 m2 pinda, 20 tüüpi neuroneid, kokku 100 miljardit.

Mida on õppida taimedelt?

Noa laeva loos on põhimõtteline viga: kõik loomad küll, aga kus on taimed? Piibel räägib kõigist elusolenditest… Elusolendi tunnusteks on teadvus ja liikumisvõime. Kuidas siis taimedega on? Taimede neurobioloog Stefano Mancuso leiab, et taimedel on keerulisem teadvus kui osal loomadel: nad suudavad tajuda vähemalt 15 erinevat keemilist protsessi, suhelda omavahel, teiste taimeliikidega ja loomaliikidega. Näiteks kasutavad taimed putukaid ja isegi linde, roomajaid ja väikseid imetajaid tolmlemisprotsessis õietolmu transpordiks. Ka ei saa öelda, et taimedel pole liikumisvõimet. Nad liiguvad kasvades, õite avanedes, valguse järgi pöördudes, on isegi võimelised magama. Taime juuri uurides leidis Mancuso juureotsa lähedalt imepisikese «ülekandeala», kus on hapnikutarbimine on kõrgem kui mujal, ja mis edastab signaale, mis on ajusignaalidega sarnased. Juurestikud moodustavad võrgustikke – ehk on struktuurilt sarnased neuronitega ja miks mitte ka internetiga. Võibolla on just taimedelt võimalik õppida, kuidas võrgustikke arendada?

Kas see lahendus kaitseb meid kaelkirjakute eest?
Tim Jackson, jätkusuutlikkuse uurija

On ütlemata väärikas, kui ühiskonna jätkusuutlikkuse uurija tuleb lavale ja esitab hüpoteesi, milles igaüks end ära tunneb. Anname edasi mõtte: mida teha, kui elame ajastul, kus me kulutame raha, mida meil pole, asjade peale mida meil vaja ei ole, selleks, et mõjuda inimestele, keda me ei armasta?

Paljud sel korral kuuldud ettekannetest tulevad www.ted.com/talks lehele kuulamiseks ja mõtete kogumiseks. Soovitame selle paradigmadeülese esitluse kuulamist kõigile, kellele läheb korda soov tunda, et oled geenius ja saad muuta maailma!

Timi ettekande kasuks räägib hoogne näitlikustamine teemadel, kus ta küsis lihtsalt:
1. Kas sääste on tarvis tekitada selleks, et parandada säästude loomisel lõhutut?
2. Kas me tuletame endale iga päev meelde, et meie ümber ei näe kõik inimesed maailma nii nagu meie seda näeme? Ja mis siis, kui nende teiste maailmas oleks meil rohkem anda, aga me ei tea sellisest võimalusestki.
3. Üle võlli keeratud, kapitalistlik majandussuund tahab
paika loksutamist majanduse ja inimlikkuse vahel suutliku majandamise loomise abil. Ja mitte vaid paika loksutamist, vaid peegeldamist ja mõtisklemist enne, kui kusagile suunda loksudes avastada, et näe polnudki soovitud kallas.