Juhtkiri: puudega töötajaid ei maksa alahinnata

Enam saab ikka piskust tööst kui suurest seisust,» ütleb eesti vanasõna. Tänase Postimehe majandusosas saab lugeda lootustandvaid näiteid sellest, kuidas reaalses elus saavad hakkama erivajadustega töötajad, keda on palganud puhastusteenuseid pakkuv ISS Eesti ja ehitusettevõte Seve.

Selgub, et piiratud töövõime ei takista töötajal olemast aktiivne ja tubli. See on tegelikult ka ootuspärane. Kõik tööd ei nõua ju inimeselt täpselt ühesuguseid omadusi ning võimeid. Sageli on ettevõtte seisukohalt otsustavad just nimelt töötaja kohusetunne ja püsivus, mitte aga see, kas tema silmad näevad sada protsenti või mõnevõrra vähem. Kehaliste puuete leevendamiseks on ammu välja mõeldud abivahendid, ning inimene, kes tuleb toime igapäevaelus, saab edukalt hakkama ka tööelus. Kohusetunde, lojaalsuse või püsivuse puudumist on hoopis raskem kompenseerida.

Mida rohkem eraettevõtteid omandab kogemuse piiratud töövõimega inimeste töölepalkamises, seda lihtsam on ka teistel tööandjatel sama teekond ette võtta. Eeskuju võiks rohkem näidata ka avalik sektor, ning seda kõige kõrgematest tasanditest alates. Teistest riikidest on siin hulgaliselt näiteid. Me teame, et sügav nägemispuue ei takistanud David Blunkettil töötada Briti parlamendis ega Tony Blairi valitsuses siseministrina. Tulirelvaründes vigastatud ja seetõttu ratastooli surutud Saksa poliitik Wolf­gang Schäuble on Euroopa Liidu üks hinnatumaid rahandusministreid. Maailmast leiab hulgaliselt innustavaid näiteid sellest, et piiratud töövõimega inimene saavutab elus mitte vähem kui mõnigi, kel ainsatki viga küljes pole.

Muidugi võib erivajadustega inimeste puhul ette tulla mingeid probleeme, aga kelle puhul on need tegelikult välistatud? Probleemid on siin lihtsalt veidi teistsugused, ning arusaamise ja ka teatud koolituse abil on tõenäoliselt võimalik paljudest asjadest üle saada. Tänane Postimehe artikkel viitab näiteks juhtumile, kus skisofreeniat põdev koristaja jättis rohud võtmata ja põhjustas oma käitumisega objektil segadust. Kuid kliendid on isegi niisugusel juhul olnud mõistvad.

Kui meil on olemas inimesed, kes suudavad tööd teha ja on ka ise töölesaamisest huvitatud, siis on lausa Eesti-vaenulik, kui laseme püsida olukorral, et hakkajad inimesed tööle ei pääse. Selle nimel, et meie inimeste oskusi ja võimeid kogu ühiskonna ning nende endi huvides parimal viisil kasutada, peavad koostööd tegema nii riigiasutused, kohalik võim, avalik sektor kui ettevõtjad. Jõukohase töö tegemine on kasulik kõigile, aga muidugi kiidab töö kõige paremini tegijat ennast.