Kirjanik Indrek Hargla vastas ajakirja Naised (24.07) küsimusele, kas pärast reisilennuki MH17 allatulistamist peaks Venemaad boikoteerima, et tema ei osta ka neid Eesti tooteid, mis on märgistatud vene keeles. Venekeelse Postimehe ajakirjanik Nikolai Karajev keerab Hargla hüüatuse absurdi, osutades, et boikoteerida saab Putini Venemaad, aga mitte keelt ja kultuuri.
L ähtudes põhimõttest, et «Venemaaga ei ole vaja mingisuguseid asju ajada, ei kultuurilisi, ei poliitilisi», ei osta meie fantaasiakirjanik Indrek Hargla Vene kaupu ega ka kohalikke, kui neil leidub venekeelne kiri.
Veel seisab Hargla «kakskeelsuse sissesurumise» ja «brežnevistliku kolonisatsiooni jätkamise» vastu, mil «siia venelasi rongidega juurde toodi, ehitati neile Lasnamägesid ja Õismägesid ja siis pididki kõik asjad igal pool kahes keeles olema». Et eestlased märgistavad oma tooteid vene keeles, on «häbiväärne» ning Indrek Hargla raamatuid selles keeles ei ilmu.
Tahan siinkohal üles tunnistada, et olen teinud ränka pattu. Kümmekond aastat tagasi tõlkisin Indrek Hargla jutu «Õed» vene keelde kogumiku «Uued Marsi kroonikad» jaoks. Tõlkisin loomulikult autori nõusolekul ja kui ma ei eksi, oligi see jutt kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks. Ahvatlesin sellele aga teda just mina: antoloogia koostaja Aleksei Kalugin palus mul ühendust võtta kohalike ulmekirjanikega, äkki on nad valmis kirjutama midagi Ray Bradbury «Marsi kroonikate» auks. Eks ma siis võtsingi.
See patt tuleb kuidagi lunastada. Seepärast otsustasin aidata Indrekut ja kõiki, kes tema vaateid pooldavad, ning koostada vene küsimuse lõpliku lahendamise projekti Eestis. Venekeelsete kirjadega toodete ostmise lõpetamine on kõigest esimene samm. Seda on reeturlikult vähe! Eesti patrioot peab olema valmis boikoteerima üldse kõike, mis on seotud vene keelega.
Kõige keelatu nimekiri
Raamatutega on asi lihtne: ei tohi osta venekeelseid raamatuid ega tõlkeid vene keelest ega lugeda Dostojevskit, Aksjonovit, Nabokovit, Pelevinit, Marininat – ja lastelgi tuleb ära keelata. Samuti ei tohi osta DVDsid selliste filmidega, millel on vene subtiitrid ja/või venekeelne pealelugemine (rääkimata juba venekeelsest kaanetutvustusest). Vaenlane ei maga!
Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõningate iseenesest justkui lääne kirjanike õõnestustegevusele, kes propageerivad vene kultuuri. Meenub näiteks kahepalgeline Anthony Burgess, kelle «Kellavärgiga apelsini» tegelased kasutavad vene keelest tuletatud slängi ja käivad piimabaaris Korova, kus müüakse Indrekule nii vastumeelt moloko’d. Loomulikult ei tohi ka vaadata sama romaani järgi vändatud Stanley Kubricku filmi. (Kubrick on, muide, üldse häbiväärt tegelane: ta lavastas ka «Lolita».)
Boikoteerida tuleb samuti Orson Wellesi «Härra Arkadinit» («Salajane raport»), rääkimata juba nõukogudevastast teeselnud Ian Flemingust koos oma kindral Grubozaboištsikovi ja Vene luurajatega. Mitte mingil juhul ei tohi vaadata seriaali «Star Trek»: selle üks tegelasi on Pavel Chekov! Venelasi on üldse igal pool. Lühidalt, eeskuju tuleks võtta Vatikanist ja koostada oma Index Librorum Prohibitorum ehk keelatud raamatute register – ja mõistagi lisada sellesse filmid, laulud, arvutimängud. Kohalikku kinno ei tohi juba põhimõtteliselt minna: seal võib eest leida vene subtiitrid, mis pealegi on kohutavalt lähedal eestikeelsetele.
Kõik on selge televisioonigagi: vaadata ei tohi lisaks Vene telekanalitele ka neid, mis kollaboratsionistlikult tõlgivad saateid vene keelde. Patrioodile keelatud kanalite hulka kuuluvad nii Euronews kui ka (see ei ole nii ilmselge juhtum) Mezzo, kus lauldakse mõnikord vene keeles. Ostrakismi ohvriks peavad langema ka vene balletikunsti saavutused. Baleriini jalg – see on Kremli käsi. Ärge laske end sellest ära petta!
Tuleb katkestada lepingud mobiilioperaatoritega: nende võrkudes kõlab vene keel. Üldse ei tohi minna vene internetilehekülgedele, samuti lehekülgedele, mis pakuvad venekeelset liidest. BBC näiteks – sel on vene teenistus, hoidku jumal ise sinna sattumast! Ja üldse ei ole mõtet internetti kasutada: seal on palju, selgelt liiga palju vene keelt.
Kindlasti ei tohi end rüvetada kokkupuutega mõne meditsiiniasutusega, kus võib kas või kuulda vene keelt, ja loomulikult on ravimine venekeelse arsti juures täiesti lubamatu. Kallid eesti patrioodid, ega te ometi ei hoia raha enam meie pankades? Hoiate? Kuidas siis nii? Need pangad ju ei hoidu sugugi end vene keeles reklaamimast ja lausa suhtlevad selles keeles kõigi nende järeltulijatega, keda siia rongidega veeti. Kõigis pangaautomaatides on «keele valik» – mis muud see on kui salakavala kolonisatsiooni jätkumine? Oma raha peab hoidma kas kaugel piiri taga või sügaval põranda all.
Ei tohi sõita piirkondadesse, kus elab venelasi. Nendega ei tohi ühel tänaval käia. Aga mida nende venelastega peale hakata? Vaat see on probleem… Omal ajal tegin Den za Dnjomis intervjuu revisionisti (st holokaustieitaja) Jürgen Grafiga, kes parajasti Eestit külastas, ja küsisin: «Kuidas te suhtute Iisraeli olemasolusse?» Graf vastas: «Iisraelil ei ole õigust olemas olla. Mida nende juutidega siis peale hakata? Me oleme kultuursed inimesed, hävitada neid ei tohi. Mida nendega teha? … Ma ei tea.»
Rassiseadused abiks
Tõsi, siinkohal tuleb meenutada, et küsimus «Mida teha?» on ühe vene (jah, vene!) raamatu pealkiri. Nii et, armsad eesti patrioodid, võib-olla tõepoolest tuleks venelased toppida samasugustesse rongidesse, millega neid siia veeti, ja saata idapiirile? Kuigi ma arvan, et Ida-Virumaa tuleks ära heita, et mitte liialt piinelda. Ja Tallinn samuti. Ja Tartu – ikkagi Jurjev ju.
Samuti tuleks end lahti ühendada Vene gaasist, mitte tarvitada Vene bensiini ja mitte hingata õhku, mis saabub Eestisse idast. Veel tuleb maha lammutada kõik, mis on ehitatud okupatsiooni ajal (või vähemalt viia kuhugi kalmistule). Soovitav oleks maha kiskuda ka kõik vanad kirikud koos tornidega, et keegi ei saaks hakata tsiteerima Brodskit, kel «vene silm puhkab Eesti kirikutornil». Säh neile! Ega ikka puhka küll!
Sellega ei saa siiski veel piirduda. Kõik venelik tuleb hävitada kuni võiduka lõpuni. Isegi kui Eestis pole enam vene filme, raamatuid, inimesi, jääb kahjuks midagi venelikku ikka veel alles.
Esiteks on Eesti ajalugu alatul kombel seotud Venemaa ajalooga. Seda on muidugi võimalik praavitada ajalooõpikute täieliku ümberkirjutamisega ja raamatukogudest kõigi ebaõigete raamatute eemaldamisega. Tuleb lihtsalt asutada oma tõeministeerium.
Teiseks keel. Siin on kaks alapunkti. Esiteks oskavad paljud patrioodid vene keelt, aga see tuleb kindlasti ära unustada. Kahjuks puudub teadusel seni meetod, kuidas õpitud keeli kiiresti unustada. Kirurgiliste meetoditega osa aju (näiteks Broca ja Wernicke piirkonna) eemaldamine pole päris hea lahendus. Püsivat mõju võib saavutada pigem hüpnoosiga ja ma usungi, et selle peaks muutma Eesti patriootlikus teaduses prioriteetseks uurimissuunaks.
Teine alapunkt puudutab russisme. Lausa hämmastav, et isegi kõige edumeelsemad patrioodid lubavad enda suust kõlada sellistel sõnadel nagu pohhuist, tavai ja pakaa. Tiblast, mis on klaarselgelt vene keelest tuletatud, ma parem ei kõnelegi. Keelest tuleb eemaldada üldse kõik sõnad, mis on kuidagi vene keelega seotud: kopsik, piiskop jne. Kahjuks tuleb hüvasti jätta ka sõnaga raamat, sest see tuleb ju selgelt sõnast грамота. Teen ettepaneku vahetada see välja sõbralikus inglise keeles leiduva sõna book mugandusega kas kujul buuk või bukk. Parem oleks muidugi algustäht tugevaks teha, sest eesti keeles ju teatavasti b-tähega algavaid omasõnu ei ole, aga paraku on puuk ja pukk juba olemas.
Kolmandaks loomulikult vene geenid. Isegi kui inimene paistab välja nagu eestlane, pole sugugi välistatud, et temas leidub vene geene. Mitte miski ei garanteeri, et niisugused geenid ei tõuka inimest venemeelse imperialismi kurjakuulutavale kõverteele.
Taas tuleb suure kurbusega tunnistada, et teadus ei oska veel eemaldada organismist ainult teatavaid geene. Lahendus on siiski olemas, ehkki pikema aja peale mõeldud: vene geenidega eestlastel tuleb keelata paljunemine. Asjatundlikult koostatud rassiseadused aitavad eesti patrioote, aga kui just teil tulebki milleski või millegagi kokku hoida, siis kannatage ja pidage meeles, et teie pingutused on hädavajalikud ülima paleuse, täieliku kõigest venelikust vabanemise saavutamiseks.
Ega ma midagi unustanud? Jah, see tee ei ole kerge. Aga keegi polegi lubanud, et see peaks olema kerge.
P.S. Igaks juhuks lisan: ma olen internatsionalist ja isegi (õige pisut) fantast väga lihtsa poliitilise kreedoga: «Hei, elagem sõpruses!»
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane