Juhtkiri: elu maapealses põrgus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Sündimine Gaza sektorisse on 21. sa­jan­di maailmas miinus­märgiga loteriivõit. Gaza kohta käibib juba aastaid meedias ise­loomus­tus «maailma suurim vabaõhuvangla», ning ilmselt pole see tõest kuigi kaugel.

Piirkonnas elav liht­kodanik, kellele ei meeldi näiteks seal­sed keh­vad majandus­olud, radi­kaalse Hamasi võimut­semine või mis iganes, ei saa naljalt mu­jal õnne proovida. Välja – kasvõi Lääne­kalda linna­desse, Egiptusesse või siis Iisraeli – pääse­vad vähesed, rääkimata reisi­misest teis­tesse riikidesse.

Üle­rahvas­tatud piir­konna võrdlemine vanglaga muutub veelgi selgemaks, kui vaadata Egiptusesse kaeva­tud maa‑alus­te tunne­lite rolli Gaza majan­duses. Alati pole see nii olnud: alles 1998. aas­tal avati Gazas rahvus­vaheline lennu­jaam, mida rahas­tasid teiste seas mitu euroliidu maad. 2001. aas­tal pommitati see aga puruks, hiljem lende toimunud pole.

See kõik on juba piisavalt eba­meeldiv, kuid praegu on Gazas elaval liht­koda­nikust tsiviil­ela­nikul ka «soodne» võimalus lihtsalt hukka saada. Iisraeli ope­ratsi­ooni «Protec­tive Edge» käigus, mis vars­ti on kestnud juba kuu aega, oli ÜRO andmetel 29. juuli seisuga kurb sta­tis­tika järg­mine: Iis­raeli poolel 56 huk­kunut – neist 53 sõ­du­rit ja 3 tsi­viil­ela­nik­ku, palestiinlastest huk­ku­nuid 1118, neist 180 rel­var­ühmituste esindajat ja vähemalt 827 tsi­viil­ela­nik­ku, sh 131 naist ja 243 last. Ning eile teatati Gazas taas kümnetest hukkunutest.

Sõja eest kuhugi põgeneda Gaza tsiviilelanikel õigu­poolest ei ole. Piir­kond on väike ja selle sees mujale, isegi ÜRO peeta­vate koolide terri­toori­u­mile varjumine julgeolekut ei taga.

Kahtlemata on Iisraelil õigus end kaitsta. Gazast lähtuvad raketi­ründed ja tunneleid pidi Iisraeli pinnale imbuvad terroristid on julgeolekuoht, millele tuleb vastu seista. Tõsi on ka see, et Gazat juhtiv Hamas ise tsiviilelanike kaitset kuigivõrd kalliks ei pea. Iisraeli suursaadik Dan Ashbel kirjutas Postimehes, et Hamasile on automaadid rohkem väärt kui nende oma inimeste elud.

Kuid tsiviil­ohvrite üha kasvaval hulgal Gaza sektoris puudub õigustus siin ja praegu. Võimatu on mitte nõustuda Briti välis­ministri Philip Ham­mon­di eile Sun­day Tele­grap­his öelduga, et tsiviilelanike olukord Gazas on vastuvõetamatu ja seal tuleb kehtestada tingimusteta humanitaarne relvarahu. «Me peame tapmisele lõpu tegema,» sõnas Ham­mond.

Iisraeli‑Araabia konf­lik­til on pikk ajalugu, see on läbi põimu­nud usulisest salli­ma­tu­sest, ülekohtu ja vägivalla rägas­tikust. See vastas­seis ei pruugi jõuda lõpliku rahuni veel aastaid. Nüüdne hooga vägi­valla­spi­raa­li mööda edasi tormamine ei paranda aga Lähis-Idas kellegi elu.

Nii Iisrael, palestiinlased kui ka rahvus­vaheline kogu­kond peavad pingutama teist­suguse stse­naa­ri­umi nimel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles