Hendrik Alla

FOTO: SCANPIX

Ma tahan, et asjad oleksid odavad ja hõlpsasti kättesaadavad. Olen muutunud nii mugavaks, et näiteks mõne Fellini filmi nautimiseks ei viitsi ma enam kesklinna kinno sõita (kui seda seal üldse näidatakse), vaid võtan selle oma tugitoolis ette mõne interneti sisuteenuse kaudu. Just siis, kui tuju tuleb.

iTunes ja Spotify tegid keskmisele tarbijale ülimugavaks muusika ostmise ja üürimise. Netflix ja selle illegaalne õde Popcorn Time toovad kasutaja telerisse enamiku peavoolukinost. Alates Napsterist on suured sisutootjad internetti sõimanud ja kartnud, aga siiski lõpuks sunnitud arenema. Mulle see meeldib.

Tundub, et lõpuks hakkavad samad mehhanismid tööle ka e-raamatuäris. Ameerikas on puhkenud suur lahing hüperkaubamaja Amazon ja viie superkirjastuse vahel. Amazon surub raamatu hinna 10 dollarini, tõestades, et selle hinna eest ostetakse raamatut 1,74 kor­da rohkem kui 15-dollarilise hinnaga, nagu meeldiks müüa kirjastustele.

Amazoni väitel suureneks müügitulu 16 protsenti ja lugejaskond tervelt 74 protsenti. Kirjastustele see mõte ei meeldi: kui tarbijad võtavad Amazoni turunduse mõjul endale pähe, et üle kümne dollari pole mõtet raamatu eest maksta, siis annaks see kõva hoobi nende rahavoogudele. Veel rohkem ajab kirjastajate harja punaseks Amazoni hiljuti esitletud teenus, mis annab vaid kümne dollari eest kuus kasutajale ligipääsu määramatule raamatuvarale.

Minu kui lugeja meelest ongi see asjade õiglane areng. Eks raamatute ümberkirjutamisega tegelenud kloostrid tundsid samuti, et nende äri on ohus, kui Gutenberg oma jumalavallatu trükipressiga välja tuli. Kuhu me niimoodi jõuame, kui igaüks võib hakata raamatuid trükkima!

Kirjanik ja kolumnist Jon Evans tuleb portaalis TechCrunch välja põneva ideega. Tema meelest ei peaks raamatuid ostma nagu siga kotis, lähtudes kirjastajate reklaamilausetest. Kõik e-raamatud (mille füüsilise paljundamise kulu on null) tuleks teha tasuta kättesaadavaks! Raamatu lõppedes, mil Evansi meelest on lugeja ja teose side kõige intiimsem, hüppab lugeri ekraanile aknake, mis teeb ettepaneku teose nautimise eest maksta.

Sama loo kommentaarides pakutakse välja teine mudel: rida on raha. Iga loetud lehekülje eest läheb lugeja pangaarvelt maha väike summa. Idee autori arvates paneks see kirjanikke kirjutama paremaid ja põnevamaid raamatuid, mis lugejaid köidaksid.

Eesti kirjanik ja kirjastaja Sven Kivisildnik läheb veel kaugemale. Seda teemat sotsiaalmeedias arutades ütles ta mulle, et eesti kirjandust peaks levitama tasuta e-raamatuna. Seni vahendajatele ja halvasti läbi mõeldud kirjastamisprojektidele kuluv raha mingu otse autoritele.