Arvo Sarapuu: Kadrioru ranna puhtuse võti on Harjumaal

Arvo Sarapuu Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on tervitatav, et keskkonnaministeerium tahab aidata kaasa Tallinna rannal haisevate vetikate probleemi lahendamisele, samas tuleb arvestada sellega, et suur osa vetikate vohamist põhjustavast rammusast veest jõuab pealinna jõgede kaudu Harjumaalt.

Tallinna lahe rannal kasvavad ja ebameeldivat lõhna eritavad vetikad on valmistanud pidevat peavalu. Inimestele, kellele meeldib merekaldal promeneerida ja rannarõõme nautida looduse seisukohast normaalsed protsessid esteetiliselt meelehead ei paku.

Tallinna linnal on hea meel, et keskkonnaministeerium on lõpuks ilmutanud valmisolekut probleemi lahendamisele kaasa aidata ja on valmis sellesse rahaliselt panustama. See avab võimaluse laiemaks aruteluks ja koostööks.

Möönan, et ministri poolt pole koostöö alustamiseks just kõige sõbralikum viis esmalt Tallinna tegevusetuses süüdistada ja seejärel saata kiri vältimaks dubleerivaid tegevusi küsimusega, mida linn on probleemi lahendamiseks ette võtnud.

Tallinlasi ei huvita poliitkute retoorika, vaid puhas rand ja seetõttu usun, et suudame mõlemalt poolt ennast kokku võtta ja Tallinna lahe vee ja ranna tervise üheskoos läbi lahata ja optimaalse lahenduse selgeks vaielda ning ellu viia.

Tallinn seirab merevee seisundit

Esmalt vajab kummutamist keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse avalikusele antud väide, et Tallinn probleemiga ei tegele. Tallinna Keskkonnaamet oma sademevee väljalaskude seireprogrammi raames võtnud jälgimise alla erinevate merega seotud objektide (merevee, vetikavalli, kaldakividel kasvavate vetikate ja merre juhitava sademevee) olfaktomeetrilised ehk maakeeli lõhna mõõtmised. Nii tegime selgeks, kust pärineb õhu kaudu leviv hais.

Mõõtmistest selgus, et mereääres levinud haisu allikaks oli kaldal ja kividel paiknev roiskuv vetikavall. Põhiosa valli koostisest moodustavad niitvetikad. Niitvetikate vohamine on tingitud merevee toiteainete sisaldusest. Samale tulemusele on jõudnud äsja ka Eesti Mereinstituudi teadlased.

Tegelikult leiab roiskuvatest vetikatest haisevat randa igal pool, kui veidigi Eesti 1200 kilomeetri pikkusel rannajoonel ringi vaadata. Pealinnas on probleem teravdatud tähelepanu tõstatanud inimasustuse suure konsentratsiooni tõttu.

Tallinnas on ranniku pikkuseks 42,6 kilomeetrit, millest on nelja ametliku suplusrannana kasutuses laias laastus kümmendik. Need on hooldatud ja korras, seda tõendab näiteks sinilipu omistamine Pirita rannale.

Sellega ei taha me öelda, et oleme Tallinna lahe praeguse seisundiga rahul. Probleemi teravus joonistub välja mitteametliku supluskohana linlaste seas tuntud Kadrioru ranna näitel.

Rammus vesi tuleb Harjumaalt

Mõistagi on seal merekeskkonna ökoloogiline seisund kehvem kui kuskil väheasustatud rannaalal. Toitainete sissevool Tallinna lahte tuleb nii jõgedest, Tallinna sademevee väljalaskudest kui ka avamere ja sadamate poolt.

Uuringutega on selgunud, et kõige suurema toitainetekoormusega piirkond on Russalka-Pirita-Merivälja mereala. Siia suubub Pirita jõgi ja kolm suurt sademevee väljalasku. Suurimaks toitainete sissekandjaks Tallinna lahte on Pirita jõgi oma suure valgalaga. Pirita jõe osakaal Russalka-Pirita-Merivälja reostuskoormusest on 90 %. Pirita jõe läte asub Järvamaal ja valgala hõlmab peaaegu poolt Harjumaad. Just maapiirkondadest jõuab valdav osa põllumajanduse intensiivsest väetistekasutusest pärit toitainetest Pirita jõkke.

Tallinna linna territooriumil on toimunud ulatuslikud kanaliseerimistööd ja praeguseks ajaks on linn täielikult kanaliseeritud. See on parandanud sademeveeväljalaskude kaudu merre jõudva vee kvaliteeti. Teise abinõuna on rajatud uue Ülemiste ristmiku ja Sikupilli-Katusepapi piirkonna sademevee ärajuhtimise süsteem koos sademevee puhastamisega settebasseinis ning avatud kanalisüsteemis läbi Kadrioru pargi.

Ehitustegevuse planeerimisel järgib Tallinna linn rangelt nõuet puhastada sademevesi lokaalselt, sealhulgas parklate kui ka suurte magistraalteede sademevesi enne selle suublasse, s.o merre juhtimist.

Planeeringute ja projektide menetlemisel jälgivad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Keskkonnaamet hoolega, et keskkonnakaitselised meetmed oleks dokumentidesse lisatud ja hiljem ka ellu viidud. Tänu järjekindlusele ja hilisemale järelevalvele on vähenenud reoainete väljakanne ettevõtete territooriumitelt ja üldkasutatavatelt teedelt-platsidelt. Siia võib veel lisada üksikisiku tasandi. Oma ümbruse puhtana hoidmine peab olema iga kodaniku kohus.

Toru lükkab reostuse silma alt ära

Taandada vohavate vetikate teema Tallinna linnale ja Kadrioru rannale on liiga lihtsakoeline lähenemine. Tuleb silmas pidada ka, et Tallinna laht on Läänemere ökosüsteemi üks osa, mis allub nii maismaalt (Tallinnast ja naabervaldadest) kui ka avamerelt tulevatele mõjudele. Seega mõjutavad Tallinna lahe seisundit kõigi Läänemere äärsete maade ühine keskkonnateadlikkuse tõus, mis aitab vähendada toitaineterikka vee sattumist merre.

Keskkonnaministri ettepanekul toiteainerikka vee torijuhtmega avamerele suunamine lükkaks reostuse silma alt ära ja laseks suplejatel rannapromenaadist laiemalt rõõmu tunda, kuid ei lahendaks keskkonnaprobleemi tervikuna. Kuna valdav enamus sadevetest ja väetisereostusest jõuab merre 105 kilomeetri pikkuse Pirita jõe kaudu, on pakutud meetme efektiivsus Tallinna linna sadevete kaugemale merre juhtimisega kaheldav.

Läänemeri on üks maailma reostunumaid veekogusid, mille ökoseisundi parandamiseks on Läänemereäärsed riigid üksitööna ellu kutsunud Helcomi komisjoni. Sarnaselt peaksid Pirita jõe valgalas tegema koostööd kõik kohalikud omavalitsused, et vähendada reostuskoormust. See näitaks tahet tegeleda probleemiga sisuliselt ja süviti.

Tallinna lahe ökoloogiline seisund on riigi vastutusalas. Seega poliitilist nooltepildumist kõrvale jättes on keskkonnaministeeriumil kanda koordineeriv roll. Tallinna linnal on ainult hea meel, kui algab viljaks koostöö, mis hõlmab kõiki Pirita jõe valgala omavalitusi.

Ainult nii saavutame tulemuse, mis piirab keskkonnaprobleemi põhjustava toiterikka vee jõudmist jõkke ja sealt edasi Tallinna lahte. Tulemuslikum on tegeleda algusest peale probleemi põhjustega, mitte heidelda tagajärgedega.