Raimu Aardam

FOTO: SCANPIX

Saaremaa-nimeliste kohanimede lisandumine kahjustab Saaremaa kuvandit märksa enam, kui rikastab, leiab Saaremaa Kihelkonna valla vanem, Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimees Raimu Aardam.

Südasuvises leitsakus on lausa üle-eestiliseks küsimuseks kerkinud kolme Saaremaa valla ühinemissoov koos otsusega nimetada uus vald Saaremaa vallaks. Omavalitsuste vabatahtlikku liitumist saab vaid tervitada, küll aga on selliste arengute korral põhjust küsida, kus siis Saaremaa asub?

Selle küsimuse on esitanud ka Saaremaa Omavalitsuste Liit (SOL), kes ei ole päri lahendusega, et Saaremaa, mis on ühtaegu nii ühe saare põhinimi kui ka ühe maakonna rööpnimi, nime hakkab kandma ka loodav vald. Tegu on olulise ja ka inimesi emotsionaalselt puudutava teemaga, mistõttu on vaja anda lahvatanud nimetüli asjus täiendavaid selgitusi. Seda enam, et tänaseks on SOLi aadressil pillutud mitmeid halvustavaid märkusi.

Liidus ja teisteski Saaremaa omavalitsustes oodati suure huviga, mis saab sündiva valla nimeks, kui Kaarma, Kärla ja Lümanda vald ühinevad. Lugejale teadmiseks, et kevadisel nimekonkursil jäid sõelale Lääne-Saare, Südasaare ja Saaremaa nimi. Ühendvalla nimeks pakuti ka Karujärve, Kesk-Saare, Kärlüka ja Lükakäru. Seega oli variante piisavalt.

Mingist hetkest lasi aga lõplik nimevalik ennast oodata. Valitud nime ei tulnud välja kusagilt – ei avalikustatud ühinemislepingust, ei ühinemise erilehest. Saarlased ei teadnud ühendvalla nime ka rahvaküsitluse ajal.

Põhjus, miks see mõnda aega saladus oli, selgus alles ühinemisläbirääkimiste lõpul, kui käidi välja Saaremaa valla nimi. Kes iganes selle valiku taga olid, suutsid nad välja pakkuda kõige problemaatilisema nimevariandi. Sisuliselt tahetakse haarata kogu Saaremaa nimi vaid osale Saaremaa territooriumist. Kui nii läheb, siis saab Saaremaa sees olema veel üks Saaremaa.

Eelnevas protsessis soovitasid Saaremaa nimest loobuda nii Eesti Keele Instituut kui ka siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu. Mõlema puhul on tegu sõltumatu ja kindlasti apoliitilise eksperthinnanguga.

Tegelikult olid otsuse langetajad probleemist teadlikud, selle nad ületasid taktikalise trikiga ehk siis nime avalikule arutelule mittepanemisega.

Asja tuum ei seisne ju selles, et SOL pidas vajalikuks oma seisukohad välja tuua, vaid selles, et loodava valla nimekuju on täielikult ebaõnnestunud.

Ühinemise eestvedajad ei ole ka praegu valmis oma nimevalikut ümber hindama, eelistades süüdistada SOLi, kes on pigem vastandumist vältinud. Protsessi sujuv edasiminek on alati olnud liituvate valdade vallajuhtide käes.

Nüüd põhjendustest, miks Saaremaa nimi peaks see kõige õigem olema. Mõneti on mõistetav selgitus, et see aitab otsa lahti teha kogu Saare maakonna omavalitsuste ühinemisele. Aga siinjuures tulnuks asjad ikka eelnevalt naabritega kokku leppida ja võimalikud riskid maandada. Ühtpidi on kaalu argumendil, et omavalitsustel on õigus ise valida, mis nimi oma vallale panna. Samas on seadusandja andnud nime kinnitamise õiguse valitsusele, kes peab enne küsima asjaomase omavalitsuse ja kohanimenõukogu kirjalikku arvamust. Seega ei ole nimeküsimus pelgalt omavalitsuse ainupädevuses olev kohalik asi. Seadus näeb ette ka pakutud nimest keeldumise alused, osutades muu seas nii «kohanime samasusele või eksitavale sarnasusele» kui ka «kohanime sobimatusele Eesti aja- ja kultuurilooga».  

Kõlanud on väited, et sama teed mindi ka Tartu ja Viljandi maakondades, kus Tartu ja Viljandi linna kõrval asuvad Tartu vald ja Viljandi vald. Selle võrdluse puuduseks on, et ei seal ega ka hiljuti tekkinud Hiiu vallas ei võetud kasutusele Tartumaa, Viljandimaa või Hiiumaa nimekuju.

SOL leiab, et isegi ajutiselt loodavale vallale Saaremaa nime andmine ei ole põhjendatud. Seda peamiselt seetõttu, et Saaremaa hõlmab enda alla palju suurema ala kui moodustuv vald, kus saab olema üle 7000 elaniku. Praegu elab Saaremaal 34 000 inimest. Saaremaa valla tekkimise korral tuleb ilmselt hakata rääkima esimestest kui Saaremaa ja teistest kui Saare maakonna elanikest. Saaremaa nime kasutamine maakonnanimena külvab siis segadust. Selgelt kentsakas on ka nimekuju Saaremaa maakond. Nii on tekkimas olukord, kus inimesed pigem väldivad sõna «Saaremaa»  tema varasemas tähenduses.

Saaremaa vald ei kuuluks teatavasti Saaremaa Omavalitsuste Liitu. Leheveergudel on juba tehtud ettepanekuid, et liit võiks oma nime muuta. Veel pool aastat tagasi oleks selline idee olnud arusaamatu, mis näitab selgelt, kuidas ühe sõna tähendus on juba hakanud muutuma. Kaarma, Kärla ja Lümanda kokku on piisavalt suured, et üsna kiirelt Saaremaa tähendust muuta.

Samuti on Saaremaa ettevõtluses tunnustatud ja tihedalt kasutatud nimi. Seetõttu on põhjust küsida, kas kaubamärk «Tehtud Saaremaal» esindab Saaremaad või Saaremaa valda? Ja kas nimemuutmise järjekorras on ootel erinevate firmade ja asutuste Saaremaa filiaalid ning osakonnad? Et ei oleks arusaamatu, millisest Saaremaast jutt käib.

Loomulikult suudavad inimesed süvenedes eri tähendused lahti mõtestada, aga nii kipub kaunilt Saaremaa nimelt tunne ja sära kaduma. Olen veendunud, et Saaremaa-nimeliste kohanimede lisandumine kahjustab Saaremaa kuvandit märksa enam, kui rikastab.

Seega, Saaremaa peaks jääma oma kohale. Töö uue nime leidmiseks on tegelikult ju tehtud. Oluline on erimeelsustest ruttu jagu saada ja keskenduda oma kodusaare paremale tulevikule.