/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
/nginx/o/2011/10/13/791590t1he270.jpg)
Eesti välispoliitika instituudi analüütiku Ahto Lobjaka hinnangul saab Venemaa ründelennukite viimine Valgevenesse, kuigi otsustatud mitme aasta eest, Ukraina sündmuste valguses uue värvingu.
Lobjakas: ründelennukid Valgevenes saavad Ukraina sündmuste tõttu uue värvingu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes ei muuda see fakt iseenesest midagi – suhted on Ukraina tõttu nagunii allakäiguspiraalis. Lisaks pole Euroopa Liidul otsest sõjalist kompetentsi, rääkimata sõjalisest suhtlusest Venemaaga. Geopoliitilises plaanis kahtlemata märgitakse ära Venemaa hiiliv ekspansionism ruumis, mida Euroopa Liit loeb oma naabruseks.
Samas on Venemaal juba praegu baas Armeenias, väed Moldovas, sõda peetud Gruusiaga ja varisõda käimas Ukrainaga. Kõik see on Euroopa Liidu jaoks kahetsemisväärne, kuna destabiliseerib naabrust ja viib veelgi kaugemasse tulevikku suhete normaliseerimise perspektiivi Venemaa ja tema naabrite ning Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Alles siis saaks toimima hakata Euroopa Liidu tegelik kompetents ja võimekus. Enim, mis praegu juhtuda võib, on Euroopa Liidu avaldus, mis taunib asjade käiku.
NATO puhul on probleem teravam. Jällegi, tegemist ei ole tühjast tulnud eskalatsiooniga, otsused on varem tehtud ja pinged pikaaegsed. Ründelennukite dislokatsiooni tuleb ajalooliselt näha raketikilbi teema kontekstis – nagu ka Iskander-rakettide paigutamist Kaliningradi kahe aasta eest.
Praeguses olukorras on aga tegemist agressiivsema signaaliga, sammuga regionaalse võidurelvastumise spiraalis. Reageerides valusalt Ukraina sündmustele, on Balti riigid saanud lisatuge ja garantiisid NATO-lt.
Nende väärtus on nüüd vastavalt kahanemas – sõjalise inflatsiooni all kannatavad ka senised investeeringud õhuturbesse. Tekib vajadus kompenseerida, mis toimib kahel tasandil. Esimene on riigisisene, tähendades suuremaid kulusid ja/või vajadust ümber profileerida senine panustamine. Teine on välispoliitiline: NATO kui Balti riikide julgeoleku ja iseseisvuse garant peab nüüd astuma samme Venemaa ründelennukite tekitatud ohu neutraliseerimiseks. Kui seda kiiresti ei tehta, kasvab psühholoogiline surve Balti riikidele. Kui tehakse, kasutab Venemaa seda ettekäändena järgmisteks sammudeks.