Arko Olesk: kuumaks valmis

Arko Olesk Foto: SCANPIX

See vist ongi see ideaalne rannailm, mida pea kõik meist nagu Godot’d ootavad ja mille võimalikkus Eestis ülejäänud 11 kuud ja kaks nädalat pea uskumatuna näib. Nüüd on see siis käes. Paljud vist naudivad seda. Ent paljud ka mitte. Olgu nad lihtsalt loomu poolest jahedama eelistajad või hakkab kuumus otseselt tervise peale.

See pole ilma üle virisemine, see on tõsine rahvatervise-alane küsimus. On teada, et mis tahes äärmuslik ilm võimendab inimeste terviseprobleeme. Kuumus eriti, ja näiteks hinnatakse, et 2003. aasta Euroopa kuumalaine aitas kaasa 70 000 inimese enneaegsele surmale. Ka Eesti viimase aja kuumalaineid uurides on meie teadlased esialgsetes tulemustes näinud sellega kaasnevat suremuskõvera jõnksu ülespoole.

Seega, päevitajad andestagu mulle, meile kõigile oleks siiski parem, kui kraadiklaasi­näit nii kõrgele ei roniks. Kuid neil päevadel ronib ja kliimaprognoosid ennustavad, et teeb seda järgnevatel aastatel ja aastakümnetel aina sagedamini. Jahedamaks seda enam kuidagi ei keera.

Nii räägitakse viimasel ajal kliimamuutustega võitlemise asemel aina enam nende leevendamisest või nendega kohanemisest. Püüdes samal ajal küll enda mõju planeedile vähendada, peame õppima elama keskkonnatingimuste poolest uute oludega maailmas, mille üks tahk on äärmuslikumad ilmad.

See tähendab muu hulgas, et kuumalaine lähenedes teab iga asjassepuutuv asutus, kuidas toimida. Näiteks kuidas korraldada haiglate töö, et puhkuste tõttu vähenenud töötajate arvust hoolimata tulla toime, kui kuumus sunnib rohkem inimesi arstiabi nõutama. Või kuidas pakkuda laulu- ja tantsupeol osalejatele leevendust, kui ilm on samasugune nagu praegu.

Rootsis valmis kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegia juba hea mitme aasta eest. Selle ühe tulemina alustas eelmisel aastal tööd ka kuumahoiatuste süsteem, mis andis mõne päeva eest esimest korda esimese järgu hoiatuse. See tähendab, et kolmeks päeva vähemalt 30-kraadist maksimumtemperatuuri lubanud ilmaennustuse peale läks liikvele nii kohalikku kui riiklikku tasandit ühendav masinavärk, mis hakkas teavitama elanikke jne.

Eestiski jagavad ametiasutused hoiatusi ja nõuandeid, kuidas end, lähedasi ja oma vara kuumuse eest kaitsta, ent paistab, et mitte nii organiseeritult. Meie riigi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiat, mille üks osa on ka inimeste tervist puudutav, alles hakatakse sel aastal välja töötama.

Kisub sinnapoole, et troopikamaiguga leitsak meie mail ei ole enam ilmaime, vaid üsna tavapärane külaline. Sellega seoses tasub endale teadvustada, et pole see nii paradiislik midagi.